Müüa 8 dess. heinamaad väikse metsaga, kus asuvad suured toore kriidi lademed. Tapa alevi juures. Adr. Tapa alev, Pikk tänav nr. 20 Tuletõrjujate klubi peal J. Kigske. Seal on ka hea noor lehm müüa.
Põhja Kodu, 1 november 1923
Ainulaadse tööstusettevõttena Järva maal rakendati 1. juulil käiku Tapa Tööstuskombinaadi alluvusega kriidivabrik, kus toodetakse loomakasvatuse arengus suurt tähtsust omavat sööda kriiti. Kriidivabriku ehitustöödega alustati käesoleva aasta II kvartalis, kusjuures ehitati 200 m kuivatuslavasid, 135 m katust jm. Vabrik on praegu veel väljaehitamisel, kuna tööstust kavatsetakse tublisti laiendada. Praegu on ettevõte tootnud juba üle 40 tonni väärtuslikku söödakriiti, millega varustatakse esmajärjekorras maakonna sovhoose ja kolhoose.
Järvalane : EK(b)P Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni TSN häälekandja, nr. 85, 15 juuli 1948
Tapa lähedal Valgejõe ääres avastatud kriidilademed on aidanud tunduvalt vähendada senini esinenud välismaa kriidi sissevedu. Käesoleval aastal on kriiditööstust veelgi laiendatud, milleks renditud Kuru küla masinatarvitajate koondiselt mootor. Valgejõe kriidilademetest saadav kriit peale puhastamist ja jahvatamist läheb peamiselt loomasöödaks ja värvide segamiseks. Peale Valgejõel avastatud kriidilademete esineb kriidilademeid Järvamaal veel Viru piiri läheduses asuvel Varangul.
Järva Teataja (1926-1944), nr. 145, 15 detsember 1939
Köwmaste petakse Prantsuse maal nüüd ka sedda nöuu, selle ma ja Inglis-ma wahhel tunnele ma ja merre alt läbbi kaewata, kus raudte massinad merre al nende made wahhet wöiksid ärrakäia. Inglased on ka nöuus ja on omma parlamendis sedda jubba heaks kiitnud. Sedda ma- ja merreallust teed kaewata, sest räkisid mõnned jubba 40 aasta eest, agga assi jäi ikka soiku. Tahhetakse tunneli kaewata Doweri ja Kalais (ütle: Kalää) linnade kohhalt wähhä idda pole. Merre rannad ja merre pöhhi on seal selge walge kriit, ja merri on seal keskpaigas 180 jalga süggaw. Tunnel peab weel merrepöhjast weel 200 jalga süggawamal kaljust läbbi käima ja lodetakse, et merrewessi 200 jalla paksusest kridist ennam tunneli sisse ei peaks immitsema. Tahhawad kahhhelt poolt, Inglis- ja Prantsuse maalt, korraga puur-massinaga töle hakkata ja lodawad, et kahhe aastaga üks te, mis 7 jalga lai ja nisama kõrge, peaks läbbi puritud sama. Tunneli pikkust tulleks liggi 40 pennikoormat ja igga massin purib liggi 8 künart tunniga eddasi. Se essimene läbbi purimine, kui 2 aastaga walmis saab, maksaks liggi 5 miljonit rubla. Isse on siis weel se tö ja kullu, mis tarwis olleks, enne kui temmast käidawat raudteed saaks. Wimaks peawad kül reisijad ja kauba weud kõik jälle ärra tassuma.
Ristirahwa Pühhapäewaleht, 24 juuli 1875
Lamanshi tunnel. Mõne aasta eest astus uks seltskond Inglise ja Prantsuse rahamehi ja inshenerisi kokku, selle nime all "igarahwaline selts merealuse Lamanshi tunneli ehitamiseks." (Lamansh, on Inglis- ja Prantsusemaa wahel olewa wäina nime.) Nöndega ühendasiwad endid mõned löuna-Jnglise raudteede walitsejad. Alustatud tööd jäeti wahel seisma, sest üheltpoolt ilmusiwad seltsi liigete eneste wahel waidlemised, ja töiseltpoolt tegiwad neile isamaad armastajad Inglased palju takistusi, selle pääle toetades, et tunneli läbi hölbsaste suured maawäed Inglismaale peaseksiwad. Et seda mitte ei sünniks, tahtwad Inglased omale poott kallast niisuguseid tugewaid kindlusi ülesehitava, et mingisugust kardetawust olla ei wöi. Tunnel saab Duuwri linnast Kattesse (Prantsuse kaldal) ehitatud. Mõlemad kaldad ei ole midagi muud kui järsud kriidi rünkad, mis umbes 100 meetrit (320 jalga), mere pinnast arwatud, kõrged on. Wäina laius on selles kohas ligi 35 wersta, ja ta on kuni 60 meetrit (200 jalga) sügaw. Põhi on peaaegu ühetasane ja sellesama kriidi lademetega täidetud, kui kaljulised kaldadgi. Tunnel ise saab kõige wähemalt 100 meetri sügawuses kaewetud. Minewal suwel alustadi tööd niihästi Inglise kui ka Prantsuse kaldal uueste. Proowi galareid saawad iseäraliste masinate abil läbikaewatud. Masinad on insheneridest Englitshist ja Romonist wäljaarwatud. Nad käiwad kokkuwajutud õhuga, mis neile wäljastpoolt kõwa kiwi nõudes tuleb; kui nad maad purustawad, siis nad pilluwad kiwi tükid, muld ja kriit iseäralistesse pangedesse, ja panged puistawad kõik wäiksetesse wagonidesse, mis rööpade pääl seisawad. Iga masina juures on paljalt 2 töömest. Ta lööb umbes 40 jalga 17 tunniga läbi; teda wöib aga kiiremalt käima panna, nii et ta peaaega 3 1/2 jalga tundis läbikaewab. Kui puurimine ühetasa Prantsuse ja Inglise poolt edasi lähab, siis wöib päewas ligi 120 jalga töine töisele wastu jõuda. Kokkuwajutud öhk annab masinale wäga kanget jõudu, aga pääle selle ta puhastab ka weel, kui tel galareis lahti peaseb, säälolewat õhku, nii et töömeestel wäga terwe hingata on. Proowi galareide puurimine saab mõlemalt poolt ühel ajal toimetatud ja nii kaugele edasi wiitud, et galareid keskpaikas wäina põhjas kokku tulewad. Kui töö mõlemalt poolt niisuguse kiirusega ja agarusega tehtud saab, kui praegu, siis saab tunnel 5 aastaga malmis olema.
Perno Postimees ehk Näddalileht, nr. 18, 30 aprill 1882
Tunnel avati 6. mail 1994 (160 aastat läks aega plaanist teostuseni)
https://www.google.com/search?q=%22fosforiit+Moskva%22
https://www.err.ee/1609263954/fosforiidi-kaevandamise-plaanid-voivad-vallandada-uue-fosforiidisoja
https://virumaateataja.postimees.ee/2710620/emeriitprofessori-valedevabrik
https://www.kunda.heidelbergmaterials.ee/etHeidelbergCement (@hd_materials): By doing business in Russia, you support its economy and finance the Russian aggression against Ukraine. Stop doing business in Russia and leave the Russian market completely. https://t.co/pKmcYzuujo #LeaveRussia #StopRussia
— Ingo Valgma (@IngoValgma) February 16, 2024
HeidelbergCement (@hd_materials) decided to continue doing business in Russia despite the military invasion of Ukraine by the Russian army. The company finances the Russian budget and hence the war in Ukraine. https://t.co/pKmcYzuujo #LeaveRussia #StopRussia #Heidelbergmaterials
— Ingo Valgma (@IngoValgma) February 28, 2024
Neljas aasta tööd ja katsetusi
Meie vabariigi põllumajanduses on tähtis koht karjakasvatusel, mis omakorda eeldab tugeva ja mitmekesise söödabaasi olemasolu. Kuna ETKVL Keemiakombinaadi «Orto» Varangu kriiditsehh on tootmisvõimsuselt vabariigi suurim ja kõige enam mehhaniseeritud söödakriiti tootev ettevõte, siis on huvitav heita pilk tsehhi tekkeloole ja arenguperspektiividele. Varangu kriiditsehh alustab käesoleval kevadel oma neljandat tootmishooaega. Ettevõtte iga on väga lühike, kuid saavutatud on selle aja jooksul küllaltki palju. Näitena võiks tuua, et kogutoodang ühe töötaja kohta on tõusnud 1958. a. võrreldes seitsmekordseks, tunduvalt on vähenenud üldkulud ja peaaegu täielikult kadunud inimese füüsilise tööjõu kasutamine. Tsehh alustas tootmist katsetehasena 1958. a. kusjuures püstitatud eesmärgiks oli välja töötada kõige ökonoomsem söödakriidi kaevandamise ja kuivatamise tehnoloogia, arvestades materjali iseärasusi ja kohapealseid tingimusi. Seetõttu ei osutunud võimalikuks sisustada tööstust kindla projekti alusel, vaid seadmed tuli paigaldada ja enamuses ka ehitada kohapeal jooksva töö käigus tootmisprotsessi ajal. Tuli ehitada oma jõujaamad elektrienergia saamiseks ja sisustada remonditöökoda. Peagi lisandusid algul katseliselt kasutusele võetud trummel-vaakuumfiltrile veel rida kohapeal ehitatud seadmeid, nagu kraaptransportöör, õliküttel töötav kuivatusahi, kaks trummelkuivatit koos sõelumisseadmetega, rida vahetransportööre ning keeruline ventilatsioon ja soojusvahetussüsteem. Kohapeal ehitati mootorvedur toorkriidi transpordiks. Kuna kogemused puudusid, tulid paljud seadmed katsetusperioodil ümber teha või täiendada. Kõigi seadmete tsentraliseeritud juhtimiseks on valmimas elektriline kontroll-juhtimispult. Lõplikult väljaehitamisel on uus mehaanikatöökoda ja kriidi laadimistööde mehhaniseerimine.
Kuna kriidi tootmine toimub põhiliselt suveperioodil, rajati käesoleval aastal tsehhi juurde olemasoleva saekaatri baasil kastilaua osakond, kus talveperioodil valmistatakse kaste kombinaadi toodangu pakkimiseks. Käesoleval kevadel alustatakse tööstusruumide üldist heakorrastamist, kusjuures on ette nähtud tsehhi ümbruse osaline haljastamine. Suuremaks tööks enne tootmise alustamist on veel õliladude rekonstrueerimine, autokaalu ehitamine ja sanitaarruumide väljaehitamine.
Kõik eeltoodu on saavutatud tsehhi kollektiivi pingsa ja teadliku töö tulemusena. Kuna meie pere on väike, tööd aga väga mitmesugused, on iga vanem kollektiivi liige kujunenud «universaalseks» tööjõuks, kes suudab teha pottsepa- või ehitustöid sama hästi kui remontida vaakuumpumpa või mootorvedurit.
Eriti tahaks siinjuures rõhutada paljude töötajate isiklikku loomingulist osa tsehhi väljaehitamisel. Nii on elektrik sm. Kestavi poolt eeskujulikult tehtud kogu ettevõtte madalpinge elektrivõrgu ehitustööd, sealhulgas ka elektrilised kontroll- ja signalisatsiooniseadmed ning jaotuskilbid. Mehaanik sm. King taastas mootorveduri, konstrueeris liikuva noolega kraaptransportööri ja teise kuivatustrumli koos abiseadmetega. Kastilaua osakonna rajamisel aitas mitmesuguste saeagregaatide ehitamisel ja saagide korrastamisel kaasa sm. Visnapuu. Rida töötajaid, nagu sm-d Husu, Haikonen, Sikman, Hindrekus, Haljas, Saar, Sokk jt., paistavad silma hoolsa töösse suhtumise ja erialase meisterlikkusega. Talveperioodil, mil tööpinge on üldiselt mõõdukam, täiendavad töötajad teadmisi. Näiteks organiseeriti kursused elektrikutele. Kriiditsehhi töötajate sm. Kingu ja Husu initsiatiivil toimuv.ad praegu Varangul kursused auto- ja mootorratta juhtimislubade taotlemiseks. Viimast üritust tuleb eriti seepärast esile tõsta, et loengud toimuvad ühiskondlikus korras tasuta, kusjuures lektoriteks on kohalikud asjatundjad. Rida noori, nagu sm-d Husu, Meisalu ja Sokk
Nüüd veel mõni sõna tsehhi tulevikuperspektiividest. Kuna tsehhi tootmisvõimsus ületab juba praegu vabariigi riiklikele majanditele planeeritud vajaduse söödakriidi osas, siis on ettevõtte esmaseks ülesandeks toodangu omahinna alandamine. Kuna Eestisse loomasöödaks sisseveetav madalakvaliteediline mäekriit on hinnalt palju odavam ja leiab seetõttu majandites laialdast kasutamist, siis tuleb muuta ka kvaliteetne kohalik järvekriit kõigile kättesaadavaks. Ettevõtte täie võimsuse rakendamiseks tuleb leida kriidile uusi tarvitamisvõimalusi. Põllumajanduse jaoks on võimalik toota jämedateralist linnusööta. Tapa rajoonis kasutatakse söödakriiti laialdaselt siloaukude kattematerjalina, kuna kriit ei saasta silo pealmist kihti. Lõuna-Eestis lubjatakse eelneva töötluseta järvekriidiga happelisi põlde. Järvekriidist toodetud tehnilist kriiti kasutatakse kummi-, värvi, ja klaasitööstuses täiteainena, keraamikatööstuses aga lisatakse peenendatud kriiti plastilistele savidele. Laialdane tööpõld uurimistöödeks on just viimasel alal.
Kommunismi Koit : EKP Väike-Maarja Rajoonikomitee ja Väike-Maarja Rajooni TSN häälekandja, nr. 43, 11 aprill 1961
Varem töötleti Tapa lähedal igal suvel kriiti. See kriit, kohapeal tuntud „mergeli" nime all on kasutatav loomadele söödakriidina, samuti ka maalrikriidina. Hea eduga võib temast valmistada ka metsa- ja kooliikriiti - tarvitades nende valmistamisel rohkem rasvaineid, kui välismaalt sisse toodav kriidipulber. Nüüd, kus sõja tõttu on välismaalt sissetoodavate kaupade vedu raskendatud, peaks kõik kodumaised toorained rohkemal määral kasutamist leidma. Siiani ei ole Tapa kriiditööstuses tööd alatud. Osa endisi omanikke küüditati Venemaale, selle tõttu on lahendamata omandiküsimuis. Samuti läks kaotsi tööabinõusid ja materjale. Need küsimused tuleksid lahendada lähemal ajal, et kaevamas- ja kuivatustöödega saaks alata, kuna need on teostatavad vaid suvel kuival ajal.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 57, 21 mai 1942
Kolm aastat mehhaniseeritud tootmist
1957. a. detsembrikuus alustati ETKVL-1 Keemiakombinaadi «Orto» Varangu krlldltsehhis ettevalmistusi söödakriidi mehhaniseeritud kuivatamiseks. Esimese aasta tootmisülesanne - 700 tonni - tundus küllaltki raskesti täidetavana. Tuli ju paralleelset tootmisega välja töötada kriidi kuivatamiseks sobiv tehnoloogia, projekteerida ning paigaldada vastavad katselised seadmed. Põhilised ehitus- ning montaažitööd tehti talvel kütmata ruumides või välistingimustes, mis raskendas eriti mulla- ning betoneerimistöid. Puudus mehaanikatöökoda, elektrienergia saamiseks aga tuli ehitada oma jõujaam. Pealegi oli tsehhi kollektiiv uus ning taolistes töödes vilumata. Raskustest hoolimata täitsid tublid töötajad neile püstitatud ülesande. Aastast aastasse on paranenud kasutatavate seadmete kvaliteet ja kasvanud tootmisvõimsus. 1961. a. hooajaks on planeeritud võimsus ligi 10 korda suurem kui enne mehhaniseerimist. Kui 1957. a. oli ühe töötaja kohta kuutoodangu maksimum (kuival suvel) ligi 12 tonni, siis 1960. a. on see ligi 50 tonni ja 1961. a. seltsmetunnilise tööpäeva juures üle 80 tonni. Täielikult on kadumas raske füüsiline töö (praegu toimub käsitsi ainult kriidi salvestamine lattu ja transporttööd).
Pidevalt on alanenud ka toodangu omahind. Kui 1958/59. a. tootmiskulud ületasid toodangu maksumuse (tsehhi väljaehitamine tolmus tootmiskulude arvel), siis alates 1960. a. töötas tsehh kasumiga, kusjuures oli võimalik jätkata ka tehnoloogiliste seadmete täiustamist.
Kommunismi Koit : EKP Väike-Maarja Rajoonikomitee ja Väike-Maarja Rajooni TSN häälekandja, nr. 131, 1 november 1960
Soome kaubanduse akadeemia wanema kursuse üliõpilased, professorite Katara, Koiwistoineja Stigelli juhatusel jõudsid, nagu lehe lugejad juba teawad, laupäewal pärast lõunat laewa „Violaga" Tallinna. Külalised, kokku 53, mahutati kahte erawagunisse ja laupäewa õhtul kell 11 algas sõit Rakwere poole. Kaasa sõitsid meie poolt juhtidena kaubandus- ja tööstusministeeriumi ja haridusministeeriumi esitajad; ühtlasi sõitis laasa meie lehe toimetuseliige.
Esimesena taheti tundma õppida Port-Kunda tsemendi wabrikut. Pühapäewa hommikuks oli wabriku juhatuse poolt wedur Rakweresse, wastu saadetud ja külalised sõidutati Port-Kundasse, kus tehase juhatus direktor Th. Hanseniga eesotsas wõõraid ülilahkelt wastu wõtsid.
Praegu on Port-Kundas wäga suure ulatusega katsed käsil, nimelt tsemendi pöletamine põlevkiwi kütte peale ülewiimine. Wähemal määral katseid tehes on neeb tagajärgi annud, nüüd on suurem katse käsil. Paar päewa hiljem oleksime isegi juba põlekiwiga põletatud walmistsementi näha wõinud. Nüüd aga tutwuneti lubjakiwi ja sawi ettewalmistamise töödega enne kui ta põletamise ahjudesse läheb. Ka põlewkiwi pulbriks jahwatamise ja kuiwatamise sisseseadeid waadati. Peale kohvi joomist, mida tehase poolt korraldatud, sõidutati külalised jälle Rakwere vaataama. Seni kui uus raudruun ennast sõiduwalmis seadis, käidi kiirel sammul Rakweres Sakala nahawabrikut waatamas, mida nähtama huwitusega waadati. Pühapäeiva tõttu seisis töö. Sakala on lühikese aja jooksul pisikesest käsitsi nahaparkimise töökojast hästi warustatud uuema aja wabrikuks wäljakujunenud, kus töötatakse eriteadlase wäljamaalase juhatusel. Umbes ühe tunni järele jõuti jaama tagasi ja sõit läks erarongina Kohtla kaewandusesse.
Kohtla jaamas oli kaewanduse wedur wastas ja sõidutas külalised nõnda ütelda kaewanduse südamesse. Soome külalisi huivitas just eriti põlewkiwi. Õieti olla õppereisi korraldamise tagant tõukajaks olnud just Eesti põlewkiwi, kuna kaubanduse akadeemia direktor isiklikult sellest wäga huwitatud olnud (haiguse pärast ei ole wõinud kaasa sõita). Kaewanduse juhataja ins. Rofenbergi lahkel juhatusel käidi kaewandused läbi. Seletust andmas olid weel kaeivanduse keemikud Essen ja töö juhatajad. Waadati esisid (karjäär), lubjaahje, wäikest proowi destilleerimise ahju, kaewamise masinat, uut tööliste kolooniat ja lõpuks oli tubli kehakinnitus kaewanduse juhatuse poolt. Kõige paremas meeleolus sõideti õhtul Kohtla jaama tagasi, et Narma rongile külgeliidetuna edasi sõita.
...
Päewaleht, nr. 249, 2 november 1920
ETKVL Keemiatööstuse «Orto» Varangu kriiditsehhi poole sammuja võib suitsevat korstnat talvises kirkuses asjata otsida. Vaikseksjäänud hoone kohal märkab lähemalejõudnu kahte musta plekktoru läbi paksu lumevaiba oma veel tumedamaid otsakoonuseid taeva poole küünitamas. Kuid suitsu poleks siit leidnud ka siis, kui teerööpas ei olnud veel ühtegi jääkaanega kaetud veelompi, ajal, mil kriiditsehhis tootmise haripunktil kõik kuivatustrumlid, transportöörid ja sõelad undasid. Kuid sellest hiljem.
Vaatamata talvetaadi tembutamistele ukse taga kostab tsehhi kõrval asuvast töökojast keevitusvarraste särinat, treipingi mürisemist ja rauakõlinat. Mõnikord ilmuvad kahe hoone vahelisele alale ruttavad mehed, kes toimetavad mitmesuguste masinate ja seadmete osasid töökojast tsehhi või vastupidi. Vahel pahvatab hele keevitusleek tootmishoone uste vahelt - töötander on ka sinna kandunud. Kõiki neid askeldusi saadab aga saekaatri järjekindel «sahk-sahk» veidi eemal asuvast kuurist... Varangu kriidltsehhis on talvine argipäev.
...Enn Meisalu lülitab sisse elektrimootori ja jälgib teraselt äsjaremonditud lubjasõela tööd. Hästi. Esimene seadeldis uuele osakonnale on seega korras. Jah, uuele, sest tuleval aastal hakatakse siin valmistama ka vankrimääret. Nüüd võib siis asuda katla monteerimisele.
Samas ruumis askeldab veel mehi. Harry Hindrekus ja Vilghelm Haikonen on peaaegu lõpule jõudnud ventilatsiooni sisseseadmisega töökojas. Robert Husu parandab aga koos ühe teise mehega treipingi läbikulunud laagrit. Ka Evald Kestavit, ettevõtte kõigi juhtimis- ja lülituskilpide ning paljude teiste elektriseadmete autorit võib siin sageli kohata. Mõnikord astub sisse Harry King, kriiditsehhi noor juhataja, kes meisterdajatega aru peab ja neile nõu annab.
Need on mehed, kelle nuputamiste ja katsetamiste tulemusena mehhaniseeriti ja automatiseeriti kogu kriiditsehhi töö. Nemad ise konstrueerisid ja ehitasid peaaegu kõik seadmed ettevõttes, täiustasid ja parandasid vanu, kuni jõuti selleni, et alates kaevandamisest kuni lattu paigutamiseni ei puuduta inimese käsi toodangut. Mitmekopaline ekskavaator laeb täis vagonetid, endaehitatud mootorvedur veab need tsehhi, kus transportöörid viivad toorkriidi ühest agregaadist teise. Praegu on valmimas mehhanism, millega suruõhu abil võib transportida valmistoodangu otse lattu, teise samasuguse abil aga autodele või vagunitesse. Sellega mehhaniseeritakse viimane töölõik, mida seni tuli teha käsitsi. Kui 1957. aastal, enne ettevõtte rekonstrueerimist, töötas kriidi tootmisel ühes vahetuses 6 inimest, siis nüüd ainult neli ja nendegi ülesandeks on põhiliselt suunata tööprotsessi nuppudele vajutamisega juhtimiskilpidel. Tänavu toodi tsehhi tööstusvool, jälle oma meeste töö, ja sellepärast ei leiagi tsehhihoonele lähenedes selle kohal suitsuvinet. Sama aja jooksul, s. t. 1957. aastast, on aga kriidi ööpäevane väljalase suurenenud 5 tonnilt 15-le.
Kuid mehed töökojas, kontoris ja need, kes praegu metsas uut kaevandustrassi rajavad, nuputavad aga ikka edasi - mida veel teha, et oleks parem, et edusammud oleksid suuremad?
Tsehhi kontoris, Harry Kinga ees laual on dokumentide virn, paberilehti, mõned nendest joonistega, peas aga lasu mõtteid. Viimaste aastate jooksul on kriiditsehhi kollektiiv palju saavutanud. Kuid plaanid edaspidiseks on ikka kõigil peas. Ees seisavad suured ülesanded, sest teha on veel rohkem, eriti rahutu vaimuga kriiditootjatel. Harry King laseb mõtetel libiseda ... Jõe süvendamine ja kuivendustrassi rajamine, millega veetase kaevanduses langeb ühe meetri võrra, vabastades uued kriidilademed. Varangu allikate tammide taastamine veetagavarade säilitamiseks; kaevanduse laiendamine; sanitaartehnilise sõlme ehitamine; kõigi seadmete remondi lõpetamine; vankrimäärdetsehhi masinate ja nende toodangu jaoks 5000 kasti valmistamine. Palju tuleb veel nuputada ja ehitada ...
Kellaosutid näitavad tööaja lõppu. Jaheda õhu pahmakat enestega kaasa tuues sisenevad külmast õhetavate nägudega mehed. Tuba täitub jutukõmina ja saginaga. Need on kaevandustrassi puhastajad - endised kriiditootjad, praegu ajutiselt metsatöölised - mehed iga töö peale.
Täna antakse välja sooja talveriietust. Passitatakse kuubesid, valitakse vilte. Arutatakse ja peetakse nõu, räägitakse, mis tehtud ja veel vaja ette võtta. Tuulesaba akna taga keerutab lumesülemeid räästa alla. Jää soos raksub aeg-ajalt külma pigistuses. Ainult kriiditootjate peres ei ole märgata rahunemist. Uue ja täiuslikuma otsingu vaimu tulvab siit niisama lakkamatult nagu Varangu kinnikülmumatutest allikatest.
Kommunismi Koit : EKP Väike-Maarja Rajoonikomitee ja Väike-Maarja Rajooni TSN häälekandja, nr. 148, 16 detsember 1961
1958. aasta ajaleht teatab, et saabus 4 kopaga ekskavaator.. või oli siiski tegu EKG 4? ühekopalise pärikoppekskavaatoriga?
Maardu Keemiakombinaadis algas kaugest Uraali tehasest saadetud võimsa nelja kopaga ekskavaatori UZTM kokkumonteerimine. See võetakse kasutusele fosforiidimaagi kaevandamiseks karjääris. Ekskavaatori töösserakendamine võimaldab suurendada toodangut ja paremini organiseerida teiste ekskavaatorite kasutamist. Fosforiidi kaevandamine kõige ökonoomsemal menetlusel lahtises karjääris leiab järjest rohkem rakendamist. Need tööd on hästi mehhaniseeritud. Mais andis karjäär 50 protsenti kogu maagist. Selle lahtine kaevandamine on viimase aasta jooksul rohkem kui kahekordistunud. Fosforiidimaagi pidev kaevandamine võimaldab edukalt töötada kombinaadi põhitsehhidel, kus valmistatakse mineraalväetisi. (ETA)
Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee otsus 10. detsembrist 1965. a. nr. 230 karjääridevõrgu kasutamise kohta
Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee, kuulanud ära looduskaitse komisjoni esimehe ja arhitektuurilise väliskujunduse komisjoni liikme sm. Nõmme ettekande, märgib, et Rakvere rajoonis on korrastamata karjääridevõrk. Nii kaevandatakse Vinni mägedes, Väike-Tammiku karjääris ja mujal omavoliliselt, millega kaasneb maastiku ilme kahjustamine. Et maksma panna kindel kord maavarade ratsionaalseks kasutamiseks, otsustab Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee, tuginedes Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusele 13. jaanuarist 1965. a. ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Looduskaitse Komisjoni otsusele 29. maist 1965. a.
1. Kehtestada karjääride avamisel järgmise korra:
1) karjääre võib avada ainult pärast mäeeralduse vormistamist ja maa-ala eraldamist seaduses ettenähtud korras;
2) looduskaitse alla kuuluvatel aladel antakse mäeeraldused välja ainult Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse nõusolekul, üldkasutatavatele teedele lähemale kuni 250 m või esimese grupi metsadesse rajatavate karjääride korral ka Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse nõusolekul;
2. Karjääride ekspluateerimise kord:
1) keelata asutustel, ettevõtetel, organisatsioonidel, kolhoosidel ja sovhoosidel karjäärides kaevandamine, kui puudub vastav dokumentatsioon ja karjäär on registreerimata. Maavaldajatel, kelle maa-alal on registreerimata karjääre, tuleb need viivitamatult sulgeda ja korrastada hiljemalt 15. maiks 1966. a.;
2) maavara vaesumise ärahoidmiseks, kasvukihi taastamise kiirendamiseks ja maavarade kadude vähendamiseks peab enne kasuliku kihi kaevandamisele asumist sellelt kõrvaldama kattekihi karjääri aastatoodangu ettevalmistamise ulatuses. Kattekiht võib jääda kõrvaldamata vaid erandjuhtudel, Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse loal ning Eesti NSV Riikliku Tehnilise ja Mäejärelevalve Inspektsiooni nõusolekul;
3) karjääri põhja ja nõlvade tasandamine ning kasvukihi ühtlaselt tagasiasetamine kaevandatud alale peavad toimuma vähemalt kord aastas;
4) asutused, ettevõtted, organisatsioonid. kolhoosid ja sovhoosid, kellele on registreeritud vastav karjäär, peavad selle tähistama nimesildi, piiritulpade, hoiatusmärkidega ja vajaduse korral piirama tõketega. Ilma karjääri kasutaja loata on teistel asutustel, ettevõtetel, organisatsioonidel, kolhoosidel ja sovhoosidel neis kaevandamine keelatud;
5) asutustele, ettevõtetele, organisatsioonidele, kolhoosidele ja sovhoosidele eraldatud ja kasutamisele antud karjääride otstarbeka kasutamise ja ohutustehnika nõuete täitmise eest vastutab kasutaja kuni karjääri sulgemiseni;
6) ammendatud karjäärid on kasutaja kohustatud korrastama oma vahenditega enne taotluse esitamist karjääri sulgemiseks;
7) suletud ja korragi"*”'’ karjäärid või nende o> 1 tuleb Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee otsuse alusel tagastada maavaldajatele majanduslikuks kasutamiseks hiljemalt 3 kuu jooksul pärast karjääride ammendamist;
8) käesoleva otsuse rikkumises süüdiolevad isikud võetakse vastutusele administratiivkorras;
9) järelevalve käesoleva otsuse täitmise üle panna looduskaitse komisjonile. E. MIKKER, . ” Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee esimees I. KIVIMAA, Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee sekretär LISA Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee
10. detsembri 1965. a. otsusele nr. 230 RAKVERE RAJOONI KARJÄÄRIDE NIMESTIK (karjääri nimetus, karjääri asukoht, maavara liik, valdaja)
A. VÄHE LEVINUD MAAVARAD
1. Kunda-Aru, Kunda k/n., tsemendi-lubjakivid, «Pu•nane Kunda».
2. Kureliiva, Kunda k/n., tse-mendi-lubjakivid, «Punane Kunda».
3. Rakvere, linnast 3 km, tse-mendi-lubjakivid, «Punane Kunda».
4. Kunda, Kunda k/n., tsemendisavid, «Punane Kunda*.
5. Kunda-Toolse, Kunda k/n., tsemendiliivad, «Punane Kunda». B.
ÜLDLEVINUD MAAVARAD
1. Tamsalu, Tamsalust 1 km, lubjakivid, Rakke Lubjate_ has.
2. Rakke, Rakke k/n., Kamariku, lubjakivid, Rakke Lubjatehas.
3. Muike 11, Võsu k/n., kruus, Rakvere Teedevalitsus.
4. Kehala, Viru-Jaagupi sovh., kruus, Rakvere Teedevalitsus.
5. Lasila 11. Lasila sovh., kruus, Rakvere Teedevalitsus.
6. Kakumäe, Haljala kolh., kruus, Rakvere Teedevalitsus.
7. Sagadi, Vihula kolh., kruus. Rakvere Teedevalitsus.
8. Põlula, Rägavere sovh., savi, Aseri Keraamikatehas.
9. Sämi, Uhtna kolh., liiv, Aseri Keraamikatehas.
10. Ärina, «Uue Elu» kolh., kruus, Rakvere Teedevalitsus.
11. Mõdriku, Vinni sovh., liiv, Aseri Keraamikatehas.
12. Pedassaare, Sagadi metskond, liiv-kruus, Rakvere Teedevalitsus.
13. Pärna, «Oktoobri» kolh., kruus, Rakvere Teedevalitsus.
14. Pajuveski, Vihula metskond. liiv-kruus, Rakvere Teedevalitsus.
15. Pahnimäe, Kullaaru sovh., kruus, Rakvere Teedevalitsus.
16. Pahnimäe, Kullaaru sovh., liiv, «EPT» Rakvere rajoonikoondis.
17. Aruküla, «Sõpruse» kolh., kruus, Rakvere Teedevalitsus.
18. Kõnnu, Loobu metskond, kruus, Rakvere Teedevalitsus.
19. Vanamõisa, «Koidu» kolh., kruus, Rakvere Teedevalitsus.
20. Piisupi, Põdrangu sovh., kruus, Rakvere Teedevalitsus.
21. Peinari, «Energia» ja Ed. Vilde nim. kolh. ja Vinni sovh., kruus-liiv, Rakvere/ Teedevalitsus.
22. Oandu-Koljaku, Sagadi metskond, liiv, Rakvere Teedevalitsus.
23. Salla, Salla sovh., kruus, Rakvere Teedevalitsus.
24. Voorse, «Linnuse» kolh., liiv-kruus, Rakvere Teedevalitsus.
25. Riistamäe, Neeruti kolh., kruus, Rakvere Teedevalitsus.
26. Vohnja, Loobu metskond, liiv, Rakvere Teedevalitsus.
27. Vao, Vao sovh., kruus, Rakvere Teedevalitsus.
28. Ilumäe, Põdrangu sovh., kruus, Rakvere Teedevalitsus.
29. Tapa, «Koidu» kolh., kruus, Rakvere Teedevalitsus.
30. Vanamõisa, «Koidu» kolh., kruus. Rakvere Teedevalitsus.
31. Vaeküla, Vaeküla, liiv, Rakvere MEK.
32. Pehka, «Ühenduse» kolh., kruus, «EPT» Rakvere rajoonikoondis.
33. Tobia-Risu, «Energia» kolh., kriit, Aseri Keraamikatehas.
34. Vatku, Viitna sovh., savi, Aseri Keraamikatehas.
35. Veltsi, Kullaaru sovh., liiv, Rakvere Teedevalitsus.
36. Saara, Roela sovh., kruus, Rakvere Teedevalitsus.
I. Kivimaa
Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee sekretär
Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 7, 15 jaanuar 1966
| 1920ndatel aastatel hakati Saksamaal arendama diiselmootoriga ekskavaatoreid (näiteks Menck Model III). Neil oli mitmeid eeliseid ja puudusi võrreldes laialt-levinud auruekskavaatoritega. Aurumootor nõudis eelsoojendamist, ca 30 tonnine ekskavaator vajas 400 liitrit vett ja 60kg sütt tunnis. Diisemootoriga saavutati ekskaveerimisel väiksem erikulu. Diiselkütust ja jahutusvett sai hõlpsasti transportida. Diiselekskavaatorite tootlikkus oli siiksi auruekskavaatorite omast väiksem ja diiselmootori töötamise kiirust ei saanud reguleerida. |
Eeloleval talvel on kollektiivi ülesandeks valmistada vabrik ette järgmisel hooajal ligi 2 korda suurema tootmisülesande täitmiseks. Plaanilise omahinna saavutamiseks tuleb selleks tööviljakust tõsta ligi 50 protsenti.
On alustatud töid uue kaevandustrassi ettevalmistamisel. Kaevandusbrigaad eesotsas sm. Jaanistega puhastas oktoobripühadeks võsast ja kändudest 5500 ruutmeetrit trassi. Samaaegselt viiakse läbi saekaatri rekonstrueerimistööd ja hoonete ettevalmistamine talveperioodiks.
Mahukamate töödena on ette nähtud veel kõrgepingeliini ja alajaama ehitamine, veepinna alandamine kaevanduses jõe süvendamise teel, uue kvaliteetsemast materjalist kuivatusahju ehitamine jt. tööd. 1960. a. hooajaks mehhaniseeritakse kriidi transport kaevandusest vabrikusse ja söödakriidi toimetamine vaakuumtrummelfiltrisse. Suurt kaasabi osutavad siin ratsionaliseerijad. Vanemmehaanik sm. Harry King esitas oktoobripühadeks kaks ettepanekut, millised võimaldavad tõsta tootmisbrigaadides tööjõudlust ligi 30 protsenti.
Lahendamist vajab ka kuivatatud söödakriidi pakkimine ja transporteerimine. Siin on «valulapseks» ETKVL Tööstuskontori poolt toodetud madalakvaliteedilised paberikotid, millised lähevad liimist lahti ja isegi purunevad laadimisel, põhjustades seega lisakulusid.
Kommunismi Koit : EKP Väike-Maarja Rajoonikomitee ja Väike-Maarja Rajooni TSN häälekandja, nr. 134, 10 november 1959
Toodang suureneb kolmekordseks
ETKVL-i Keemiakombinaadi «Orto» Varangu kriiditsehhis lõpetati söödakriidi mehhaniseeritud kuivatamise tehnoloogia põhiline väljatöötlus käesoleva aasta I kvartalis ning alustati uuesti katsetootmist. Võrreldes katsetootmisega 1958. aasta IV kvartalis on tsehhi tootmisvõimsus tõusnud ligi kaks korda. Seejuures on tunduvalt vähenenud füüsilise töö osa, Olemasolevad ruumid ei võimalda siiski kõikide tööde mehhaniseerimist.
Tehnoloogia täiustamisel on suure osa andnud tsehhi mehaanik H. King, kes konstrueeris ümber trummelkuivati ja kriidisõela.
Praegu konstrueeritakse katlamaja üleviimist õliküttele. Samuti on käsil tootmistehnoloogia ümberkorraldamine. Kuigi tegemist on katseseadmetega, loodetakse täita esimese poolaasta plaan 110 protsendiliselt, nagu eelmise 5 kuu plaanidki.
Kriiditsehh alustab täiskoormusega tööd pärast tehnoloogilise projekti kinnitamist käesoleva aasta juulikuus. Siis suureneb tehase toodang võrreldes 1958. a. kolmekordseks. Kui varem toodeti aasta jooksul 300 tonni kriiti, siis käesoleva aasta juulikuus on tehas, võimeline andma. kriiti 400 tonni.
I. KRUUS, Varangu kriiditööstuse juhataja.
Kommunismi Koit : EKP Väike-Maarja Rajoonikomitee ja Väike-Maarja Rajooni TSN häälekandja, nr. 70, 13 juuni 1959
Möödunud aasta suvel tegi Tapa Tööstuskombinaat katsetusi söödakriidi tootmiseks. Rakendades katsetustel omandatud kogemusi, alustati tänavu söödakriidi tootmist juba suuremas ulatuses. Kuna kriidi kuivatamist teostatakse vastavate kuivatusruumide puudumisel praegu veel looduslikes tingimustes, siis oleneb tootmise edukus peamiselt ilmastikust. Kasutades ära tänavusi ilusaid ilmu, on Tapa Tööstuskombinaadi kriiditööstuse väikesearvuline, kuid töökas kollektiiv saavutanud söödakriidi tootmisel märkimisväärseid edusamme. Maikuu jooksul kaevati välja ja kuivatati vastavatel raamidel üle 150 tonni kriiti, millega täideti hooajaks planeeritud tootmisülesandest üle 60 protsendi. Seega on kriiditööstusel tänavu soodsaid eeldusi tootmisplaani tunduvaks ületamiseks, millise eesmärgi saavutamiseks ongi sm. Räitsaku juhtimisel rakendunud kriiditööstuse kõik töölised. Tubli kollektiiv püüab anda oma võimete parima, et täita sovhooside ja kolhooside poolt söödakriidi saamiseks antud tellimusi, millised ulatuvad praegu kaugelt üle 1000 tonni.
Eriti elav nõudmine kriidi järele on noortes kolhoosides. Nii hankis Ambla valla Uue Elu kolhoos endale söödakriiti 2,5 tonni, Vohnja valla Lembitu kolhoos 1,5 tonni jne.
Praegu, kus kriidi väljakaevamine toimub käsitsi, on tööstus võimeline andma keskmiselt 8 tonni kriiti päevas. Tööstuskombinaadil on kavatsus tulevikus töid mehhaniseerida. Samuti ehitatakse tulevikus vastav kuivatusseadeldis, millega avaneb võimalus kriidi kuivatamiseks ka vihmastel ilmadel. See aitaks tööstuse tootmisvõimsust mitmekordselt tõsta ja tööstus võiks söödakriidiga varustada kõiki ümberkaudseid kolhoose ja sovhoose. Lisaks söödakriidile hakkab Tapa Tööstuskombinaadi kriiditööstus ehitusorganisatsioonide varustamiseks tootma ka tehnilist kriiti.
Viru Sõna : Lääne-Virumaa ajaleht, nr. 67, 4 juuni 1949
1800 TONNI JÄRVEKRIITI
Kolhoosidele ja sovhoosidele ning Tamsalu Jõusöödatehasele läheb keemiakombinaadi "Orto" Varangu kriiditsehhi toodang. Tänavu on rabast kaevatud 1800 tonni järvekriiti. Juhatajaga kokku on seal ametis viisteist inimest. Septembris lõpeb hooaeg. Tavaliselt on pärast seda tsehhi rahvas puhkusele lastud. Tänavu tahetakse aga enne töökorda panna uus kriidi kuivatamise seadeldis.
Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 111, 19 september 1970
Söödakriiti kasutatakse loomade söödaratsioonis laialdaselt, eriti silo happesuse vähendamiseks. Keemiakombinaadi «Orto» Varangu tsehh kui söödakriidi peamisi tootjaid on andnud tänavu söödakriiti ligi 4000 tonni - peaaegu tuhat tonni üle aastaplaani.
Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a., nr. 154, 28 detsember 1963
«ORTO» VARANGU TSEHHIS
Mullu tegime keemikute päeva puhul juttu keemiakombinaadi «Orto» Varangu kriiditsehhi rahva töödest ja toimetustest. Aasta jooksul on seal mõndagi muutunud. Praegu katsetatakse uut kriidi kuivatusseadet. Seadmete remont on tehtud ja tuleval nädalal peaks algama kriidi kaevandamine.
Huvigi kriidi vastu on nagu suuremaks läinud. 1968. aastal seisis samal ajal kriiti laos 700 tonni, tänavu veetakse seda aga ära päris nobedasti. Tamsalu ja Valga jõusöödatehasesse, Tallinna Elevaatorisse ja ka mujale on kriiti läinud. Möödunud aastal olid ka seadmed valge värvi tegemiseks pooleli. Tänavu talvel tehti seda tsingijäätmeist aga juba 5—6 tonni.
Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 59, 24 mai 1969
Varangul asub kriiditsehh
Kas olete käinud Varangul? See on asundus meie rajooni edelaosas. Paide rajooni piirini ei jää sealt enam kuigi palju maad. Kui sõita Pikeverest Puhmu poole, hakkavad varsti paistma vasakut kätt asuvad Varangu allikad ja vana mõisapark. Seal on maja, kus mõnda aega elas Eduard Viiralt. Ilus on Varangu ümbruse loodus. Mitte aga sellest ei tule antud kirjatükis juttu. Varangule viis meid soov käia keemiakombinaadi «Orto» Varangu kriiditsehhis. Umbes pool kilomeetrit Varangu mõisast mõõda külavaheteed ida poole tuleb vana veski pais. Pärast seda algab raba, mis ulatub Kiltsi ning Ao ja Räitsvere küla alla välja. Raba ääres olevates hoonetes kriiditsehh asubki. Siin kaevatakse Eestis ühte paremat järvekriiti. Selle varud asuvad umbes 400 ha suurusel maa-alal. Millal leiti, et siinset kriiti tasub tööstuslikuks otstarbeks kaevata, ei olegi täpselt teada. Varangu kandi vanemad inimesed räägivad, et sakslased võtnud siit rabast juba Esimese maailmasõja ajal proove ja viinud Saksamaale. Võimalik, et nad oleksid midagi suurematki ette võtnud, kui neil poleks Eestist lahkuda tulnud. Võimalik, et kriiti kasutati siin juba mõisa ajal, sest seda tuli rabäärsetel põllutükkidel välja isegi kündmisel. Nii maapinna ligidal on ta. 1938. aastal tuli Pärnust Varangule mees, kelle nimi on Herman Eelmaa. Tema teab rääkida, et 1935.-1936. aastal võeti kogu Eestis pinnaseproove. Üks Maide-nimeline mees, kes riigimetsade valitsuses töötas, leidis, et siin saab midagi toekamat ette võtta. Raha tal aga polnud. Seepärast võttis ta endale kompanjoniks rahajõmmi, kelle nimi oli Kuma. 1937. aastal tehti ettevalmistusi ja järgmisel aastal avati väike ettevõte, kus sai tööd ka Herman Eelmaa. Algul olid 4-5 hooajatöölist ja töödejuhataja. Kogu töö käis labidaga. Kaevatud kriit pandi 30-40 sm paksuse kihina lavatsitele. Ja seal ta kuivas. Kui vihma hakkas sadama, pandi katted peale. Pärast kuivamist sõeluti kriit läbi ja veeti põhiliselt hobustega Kiltsi raudteejaama. Suve jooksul kaevati siis kriiti nii 150-160 tonni. Nüüd on sellest ajast möödas täpselt kolmkümmend aastat. Herman Eelmaa töötab aga veelgi Varangul. Praegu on ta remondilukksepp. «Halval ajal tulite,» arvas kriidltsehhi juhataja Alfons Reiljan. «Kriidikaevandamine ei ole veel alanud, käsil on seadmete remont. Väike ettevõte ja masinaid ning elektrimootoreid omajagu. Suvel tehakse tööd mitme vahetusega. Eks need seadmed seepärast puhkust ju kõpitsemist tahagi.»
Nõukogude korra ajal on Varangu kriiditsehh mitmesuguste nimetustega tarbijate kooperatiivide tööstuskombinaatidele kuulunud. 1957. aastal sai selle endale «Orto». Tollest ajast on siin nii mõndagi muutunud. Pandi püsti laohoone, vanas veskis said aga endale koha vaakuumfilter ja trummel, kus kriiti kuivatatakse. Kuidas siis kaltsiumkarbonaadi kaevandamine käib? Olgu juba kohe alguses öeldud, et musklirammu pole enam üldse tarvis. Rabast kaevab kriiti rööbastel liikuv lintkopp-ekskavaator, umbes niisugune, millega drenaaže kaevatakse. Lindilt läheb kriit vagonettidesse - veab need kohale mootorvedur. Sealt läheb kriit uuesti lindile, siis vaakuumfiltrisse ning trumlisse, edasi jälle lindile ja lattu, kus see traktori abil autodele tõstetakse. Milleks Varangu kriiti kasutatakse? Tahvlile kirjutamiseks see ei kõlba. Põhiliselt ikka loomasöödaks, valge värvi tegemiseks ja mõneks muuks otstarbeks. Paraku on aga asi nii, et loomasöödana põllumehed seda enam suurt tarvitada ei taha. Mullu kaevatud 3300 tonnist seisab umbes 700 praegugi veel laos. Alfons Reiljan arvab aga, et lõunapoolsed rajoonid peaksid kriiti rohkem vajama kui seni. Kõigele vaatamata on ta optimist ja ütleb, et mine tea, kus tänapäeva teaduse arengu juures veel kriiti vaja võib minna. «Orto» peamehaanik Toivo Pops, kes samuti sealmail oli, mainis, et edaspidi kavatseb «Orto» hakata tegema rohkem valget värvi.
Traktori abil tõstetakse kriit autole.
Rabast kaevab kriiti välja rööbastel liikuv lintkopp-ekska-vaator.
Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 60, 25 mai 1968
How ships cross the Panama Canal..pic.twitter.com/i8zemfbAq0
— The Random Guy (@RandomTheGuy_) March 19, 2024
Kaevandusmaht on halb ja vale väljend. See võiks tähendada kaevanduse mahtu ehk seda mahtu, kuhu mahub õhk ja vesi, kaevurid, masinad, kaevis jm mis kaevandusse mahub või võiks mahtuda.
Tegelikult tahetakse ilmselt rääkida kaevandamise mahust või toodangumahust.
