Vedur

Vedur on masin vagunite või vagonettide vedamiseks. Kaevanduses kasutatakse vedurit vagonettides oleva kaevise horisontaaltranspordiks raudteel. Eesti põlevkivikaevandustes on kasutatud 14 tonniseid elektrivedureid K14 kaevise vedamiseks laadimispunktist šahtiõue ning 10 tonniseid  vedureid K10 abiveoste transpordiks.

Vagun vs. vagonett

Vagun on suur ja vagonett väike ratastega kast e. veovahend. Vagonetti on võimalik inimese või looma jõul liigutada, vagunit suudab liigutada masin. Kaevanduse allmaaraudteel sõidavad vagonetid. 

Ajaloolised hobuvagonetid

Esimesed hobuvagonetid materjali veoks ehitustegevuses tehti Saksa mäemeeste poolt 1765. aastal kaevandusvagonettide eeskujul. Vagonette veeti hobustega rööbasteel.

Dog - esimene vagonett

Nii nimetati esimesi vaganotte, mis olid puidust kastid, puidust ratastega ja mida lükati kaevanduses mööda laudadest roobasteed. Selliseid vagonette kasutati peamiselt hõbedakaevandustes kaevise vedamiseks mööda kaeveõõsi ja veostolli kaudu maapinnale.

Seda vagonetti on kujutatud visandil aastast 1550 kus roobasteena kasutatakse laudteed, kuhu on paigutatud paralleelselt kõrvuti kolm lauda, mööda laudade vahele moodustunud roopaid lükati vagonette (dog).

Monorelsskaadvagonett

Monorelsskaadvagonett on vagonett, mis sõidab ühel relsil (üksikrööbas), e. monorelsil ja mida saab tühjendada kaadamise e. ümberkallutamise e. kummutamise teel. Monorelssvagonett ja teised monorelsil sõitvad veomasinad tavaliselt ripuvad relsil.