Valgejõe kriit leiab elavat kasutamist. 1939

Tapa lähedal Valgejõe ääres avastatud kriidilademed on aidanud tunduvalt vähendada senini esinenud välismaa kriidi sissevedu. Käesoleval aastal on kriiditööstust veelgi laiendatud, milleks renditud Kuru küla masinatarvitajate koondiselt mootor. Valgejõe kriidilademetest saadav kriit peale puhastamist ja jahvatamist läheb peamiselt loomasöödaks ja värvide segamiseks. Peale Valgejõel avastatud kriidilademete esineb kriidilademeid Järvamaal veel Viru piiri läheduses asuvel Varangul.

Järva Teataja (1926-1944), nr. 145, 15 detsember 1939

Varangu 1961

Neljas aasta tööd ja katsetusi

Meie vabariigi põllumajanduses on tähtis koht karjakasvatusel, mis omakorda eeldab tugeva ja mitmekesise söödabaasi olemasolu. Kuna ETKVL Keemiakombinaadi «Orto» Varangu kriiditsehh on tootmisvõimsuselt vabariigi suurim ja kõige enam mehhaniseeritud söödakriiti tootev ettevõte, siis on huvitav heita pilk tsehhi tekkeloole ja arenguperspektiividele. Varangu kriiditsehh alustab käesoleval kevadel oma neljandat tootmishooaega. Ettevõtte iga on väga lühike, kuid saavutatud on selle aja jooksul küllaltki palju. Näitena võiks tuua, et kogutoodang ühe töötaja kohta on tõusnud 1958. a. võrreldes seitsmekordseks, tunduvalt on vähenenud üldkulud ja peaaegu täielikult kadunud inimese füüsilise tööjõu kasutamine. Tsehh alustas tootmist katsetehasena 1958. a. kusjuures püstitatud eesmärgiks oli välja töötada kõige ökonoomsem söödakriidi kaevandamise ja kuivatamise tehnoloogia, arvestades materjali iseärasusi ja kohapealseid tingimusi. Seetõttu ei osutunud võimalikuks sisustada tööstust kindla projekti alusel, vaid seadmed tuli paigaldada ja enamuses ka ehitada kohapeal jooksva töö käigus tootmisprotsessi ajal. Tuli ehitada oma jõujaamad elektrienergia saamiseks ja sisustada remonditöökoda. Peagi lisandusid algul katseliselt kasutusele võetud trummel-vaakuumfiltrile veel rida kohapeal ehitatud seadmeid, nagu kraaptransportöör, õliküttel töötav kuivatusahi, kaks trummelkuivatit koos sõelumisseadmetega, rida vahetransportööre ning keeruline ventilatsioon ja soojusvahetussüsteem. Kohapeal ehitati mootorvedur toorkriidi transpordiks. Kuna kogemused puudusid, tulid paljud seadmed katsetusperioodil ümber teha või täiendada. Kõigi seadmete tsentraliseeritud juhtimiseks on valmimas elektriline kontroll-juhtimispult. Lõplikult väljaehitamisel on uus mehaanikatöökoda ja kriidi laadimistööde mehhaniseerimine.

Kuna kriidi tootmine toimub põhiliselt suveperioodil, rajati käesoleval aastal tsehhi juurde olemasoleva saekaatri baasil kastilaua osakond, kus talveperioodil valmistatakse kaste kombinaadi toodangu pakkimiseks. Käesoleval kevadel alustatakse tööstusruumide üldist heakorrastamist, kusjuures on ette nähtud tsehhi ümbruse osaline haljastamine. Suuremaks tööks enne tootmise alustamist on veel õliladude rekonstrueerimine, autokaalu ehitamine ja sanitaarruumide väljaehitamine.

Kõik eeltoodu on saavutatud tsehhi kollektiivi pingsa ja teadliku töö tulemusena. Kuna meie pere on väike, tööd aga väga mitmesugused, on iga vanem kollektiivi liige kujunenud «universaalseks» tööjõuks, kes suudab teha pottsepa- või ehitustöid sama hästi kui remontida vaakuumpumpa või mootorvedurit.

Eriti tahaks siinjuures rõhutada paljude töötajate isiklikku loomingulist osa tsehhi väljaehitamisel. Nii on elektrik sm. Kestavi poolt eeskujulikult tehtud kogu ettevõtte madalpinge elektrivõrgu ehitustööd, sealhulgas ka elektrilised kontroll- ja signalisatsiooniseadmed ning jaotuskilbid. Mehaanik sm. King taastas mootorveduri, konstrueeris liikuva noolega kraaptransportööri ja teise kuivatustrumli koos abiseadmetega. Kastilaua osakonna rajamisel aitas mitmesuguste saeagregaatide ehitamisel ja saagide korrastamisel kaasa sm. Visnapuu. Rida töötajaid, nagu sm-d Husu, Haikonen, Sikman, Hindrekus, Haljas, Saar, Sokk jt., paistavad silma hoolsa töösse suhtumise ja erialase meisterlikkusega. Talveperioodil, mil tööpinge on üldiselt mõõdukam, täiendavad töötajad teadmisi. Näiteks organiseeriti kursused elektrikutele. Kriiditsehhi töötajate sm. Kingu ja Husu initsiatiivil toimuv.ad praegu Varangul kursused auto- ja mootorratta juhtimislubade taotlemiseks. Viimast üritust tuleb eriti seepärast esile tõsta, et loengud toimuvad ühiskondlikus korras tasuta, kusjuures lektoriteks on kohalikud asjatundjad. Rida noori, nagu sm-d Husu, Meisalu ja Sokk

Nüüd veel mõni sõna tsehhi tulevikuperspektiividest. Kuna tsehhi tootmisvõimsus ületab juba praegu vabariigi riiklikele majanditele planeeritud vajaduse söödakriidi osas, siis on ettevõtte esmaseks ülesandeks toodangu omahinna alandamine. Kuna Eestisse loomasöödaks sisseveetav madalakvaliteediline mäekriit on hinnalt palju odavam ja leiab seetõttu majandites laialdast kasutamist, siis tuleb muuta ka kvaliteetne kohalik järvekriit kõigile kättesaadavaks. Ettevõtte täie võimsuse rakendamiseks tuleb leida kriidile uusi tarvitamisvõimalusi. Põllumajanduse jaoks on võimalik toota jämedateralist linnusööta. Tapa rajoonis kasutatakse söödakriiti laialdaselt siloaukude kattematerjalina, kuna kriit ei saasta silo pealmist kihti. Lõuna-Eestis lubjatakse eelneva töötluseta järvekriidiga happelisi põlde. Järvekriidist toodetud tehnilist kriiti kasutatakse kummi-, värvi, ja klaasitööstuses täiteainena, keraamikatööstuses aga lisatakse peenendatud kriiti plastilistele savidele. Laialdane tööpõld uurimistöödeks on just viimasel alal.

Kommunismi Koit : EKP Väike-Maarja Rajoonikomitee ja Väike-Maarja Rajooni TSN häälekandja, nr. 43, 11 aprill 1961

Kriiditööstus tuleks rakendada tööle. 1942

Varem töötleti Tapa lähedal igal suvel kriiti. See kriit, kohapeal tuntud „mergeli" nime all on kasutatav loomadele söödakriidina, samuti ka maalrikriidina. Hea eduga võib temast valmistada ka metsa- ja kooliikriiti - tarvitades nende valmistamisel rohkem rasvaineid, kui välismaalt sisse toodav kriidipulber. Nüüd, kus sõja tõttu on välismaalt sissetoodavate kaupade vedu raskendatud, peaks kõik kodumaised toorained rohkemal määral kasutamist leidma. Siiani ei ole Tapa kriiditööstuses tööd alatud. Osa endisi omanikke küüditati Venemaale, selle tõttu on lahendamata omandiküsimuis. Samuti läks kaotsi tööabinõusid ja materjale. Need küsimused tuleksid lahendada lähemal ajal, et kaevamas- ja kuivatustöödega saaks alata, kuna need on teostatavad vaid suvel kuival ajal.

Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 57, 21 mai 1942

Varangu 1960

Kolm aastat mehhaniseeritud tootmist

1957. a. detsembrikuus alustati ETKVL-1 Keemiakombinaadi «Orto» Varangu krlldltsehhis ettevalmistusi söödakriidi mehhaniseeritud kuivatamiseks. Esimese aasta tootmisülesanne - 700 tonni - tundus küllaltki raskesti täidetavana. Tuli ju paralleelset tootmisega välja töötada kriidi kuivatamiseks sobiv tehnoloogia, projekteerida ning paigaldada vastavad katselised seadmed. Põhilised ehitus- ning montaažitööd tehti talvel kütmata ruumides või välistingimustes, mis raskendas eriti mulla- ning betoneerimistöid. Puudus mehaanikatöökoda, elektrienergia saamiseks aga tuli ehitada oma jõujaam. Pealegi oli tsehhi kollektiiv uus ning taolistes töödes vilumata. Raskustest hoolimata täitsid tublid töötajad neile püstitatud ülesande. Aastast aastasse on paranenud kasutatavate seadmete kvaliteet ja kasvanud tootmisvõimsus. 1961. a. hooajaks on planeeritud võimsus ligi 10 korda suurem kui enne mehhaniseerimist. Kui 1957. a. oli ühe töötaja kohta kuutoodangu maksimum (kuival suvel) ligi 12 tonni, siis 1960. a. on see ligi 50 tonni ja 1961. a. seltsmetunnilise tööpäeva juures üle 80 tonni. Täielikult on kadumas raske füüsiline töö (praegu toimub käsitsi ainult kriidi salvestamine lattu ja transporttööd).

Pidevalt on alanenud ka toodangu omahind. Kui 1958/59. a. tootmiskulud ületasid toodangu maksumuse (tsehhi väljaehitamine tolmus tootmiskulude arvel), siis alates 1960. a. töötas tsehh kasumiga, kusjuures oli võimalik jätkata ka tehnoloogiliste seadmete täiustamist.

Kommunismi Koit : EKP Väike-Maarja Rajoonikomitee ja Väike-Maarja Rajooni TSN häälekandja, nr. 131, 1 november 1960

Varangu 1961

ETKVL Keemiatööstuse «Orto» Varangu kriiditsehhi poole sammuja võib suitsevat korstnat talvises kirkuses asjata otsida. Vaikseksjäänud hoone kohal märkab lähemalejõudnu kahte musta plekktoru läbi paksu lumevaiba oma veel tumedamaid otsakoonuseid taeva poole küünitamas. Kuid suitsu poleks siit leidnud ka siis, kui teerööpas ei olnud veel ühtegi jääkaanega kaetud veelompi, ajal, mil kriiditsehhis tootmise haripunktil kõik kuivatustrumlid, transportöörid ja sõelad undasid. Kuid sellest hiljem. 

Vaatamata talvetaadi tembutamistele ukse taga kostab tsehhi kõrval asuvast töökojast keevitusvarraste särinat, treipingi mürisemist ja rauakõlinat. Mõnikord ilmuvad kahe hoone vahelisele alale ruttavad mehed, kes toimetavad mitmesuguste masinate ja seadmete osasid töökojast tsehhi või vastupidi. Vahel pahvatab hele keevitusleek tootmishoone uste vahelt - töötander on ka sinna kandunud. Kõiki neid askeldusi saadab aga saekaatri järjekindel «sahk-sahk» veidi eemal asuvast kuurist... Varangu kriidltsehhis on talvine argipäev.

...Enn Meisalu lülitab sisse elektrimootori ja jälgib teraselt äsjaremonditud lubjasõela tööd. Hästi. Esimene seadeldis uuele osakonnale on seega korras. Jah, uuele, sest tuleval aastal hakatakse siin valmistama ka vankrimääret. Nüüd võib siis asuda katla monteerimisele.

Samas ruumis askeldab veel mehi. Harry Hindrekus ja Vilghelm Haikonen on peaaegu lõpule jõudnud ventilatsiooni sisseseadmisega töökojas. Robert Husu parandab aga koos ühe teise mehega treipingi läbikulunud laagrit. Ka Evald Kestavit, ettevõtte kõigi juhtimis- ja lülituskilpide ning paljude teiste elektriseadmete autorit võib siin sageli kohata. Mõnikord astub sisse Harry King, kriiditsehhi noor juhataja, kes meisterdajatega aru peab ja neile nõu annab.

Need on mehed, kelle nuputamiste ja katsetamiste tulemusena mehhaniseeriti ja automatiseeriti kogu kriiditsehhi töö. Nemad ise konstrueerisid ja ehitasid peaaegu kõik seadmed ettevõttes, täiustasid ja parandasid vanu, kuni jõuti selleni, et alates kaevandamisest kuni lattu paigutamiseni ei puuduta inimese käsi toodangut. Mitmekopaline ekskavaator laeb täis vagonetid, endaehitatud mootorvedur veab need tsehhi, kus transportöörid viivad toorkriidi ühest agregaadist teise. Praegu on valmimas mehhanism, millega suruõhu abil võib transportida valmistoodangu otse lattu, teise samasuguse abil aga autodele või vagunitesse. Sellega mehhaniseeritakse viimane töölõik, mida seni tuli teha käsitsi. Kui 1957. aastal, enne ettevõtte rekonstrueerimist, töötas kriidi tootmisel ühes vahetuses 6 inimest, siis nüüd ainult neli ja nendegi ülesandeks on põhiliselt suunata tööprotsessi nuppudele vajutamisega juhtimiskilpidel. Tänavu toodi tsehhi tööstusvool, jälle oma meeste töö, ja sellepärast ei leiagi tsehhihoonele lähenedes selle kohal suitsuvinet. Sama aja jooksul, s. t. 1957. aastast, on aga kriidi ööpäevane väljalase suurenenud 5 tonnilt 15-le.

Kuid mehed töökojas, kontoris ja need, kes praegu metsas uut kaevandustrassi rajavad, nuputavad aga ikka edasi - mida veel teha, et oleks parem, et edusammud oleksid suuremad?

Tsehhi kontoris, Harry Kinga ees laual on dokumentide virn, paberilehti, mõned nendest joonistega, peas aga lasu mõtteid. Viimaste aastate jooksul on kriiditsehhi kollektiiv palju saavutanud. Kuid plaanid edaspidiseks on ikka kõigil peas. Ees seisavad suured ülesanded, sest teha on veel rohkem, eriti rahutu vaimuga kriiditootjatel. Harry King laseb mõtetel libiseda ... Jõe süvendamine ja kuivendustrassi rajamine, millega veetase kaevanduses langeb ühe meetri võrra, vabastades uued kriidilademed. Varangu allikate tammide taastamine veetagavarade säilitamiseks; kaevanduse laiendamine; sanitaartehnilise sõlme ehitamine; kõigi seadmete remondi lõpetamine; vankrimäärdetsehhi masinate ja nende toodangu jaoks 5000 kasti valmistamine. Palju tuleb veel nuputada ja ehitada ...

Kellaosutid näitavad tööaja lõppu. Jaheda õhu pahmakat enestega kaasa tuues sisenevad külmast õhetavate nägudega mehed. Tuba täitub jutukõmina ja saginaga. Need on kaevandustrassi puhastajad - endised kriiditootjad, praegu ajutiselt metsatöölised - mehed iga töö peale.

Täna antakse välja sooja talveriietust. Passitatakse kuubesid, valitakse vilte. Arutatakse ja peetakse nõu, räägitakse, mis tehtud ja veel vaja ette võtta. Tuulesaba akna taga keerutab lumesülemeid räästa alla. Jää soos raksub aeg-ajalt külma pigistuses. Ainult kriiditootjate peres ei ole märgata rahunemist. Uue ja täiuslikuma otsingu vaimu tulvab siit niisama lakkamatult nagu Varangu kinnikülmumatutest allikatest.

Kommunismi Koit : EKP Väike-Maarja Rajoonikomitee ja Väike-Maarja Rajooni TSN häälekandja, nr. 148, 16 detsember 1961

Varangu 1959

Eeloleval talvel on kollektiivi ülesandeks valmistada vabrik ette järgmisel hooajal ligi 2 korda suurema tootmisülesande täitmiseks. Plaanilise omahinna saavutamiseks tuleb selleks tööviljakust tõsta ligi 50 protsenti.

On alustatud töid uue kaevandustrassi ettevalmistamisel. Kaevandusbrigaad eesotsas sm. Jaanistega puhastas oktoobripühadeks võsast ja kändudest 5500 ruutmeetrit trassi. Samaaegselt viiakse läbi saekaatri rekonstrueerimistööd ja hoonete ettevalmistamine talveperioodiks.

Mahukamate töödena on ette nähtud veel kõrgepingeliini ja alajaama ehitamine, veepinna alandamine kaevanduses jõe süvendamise teel, uue kvaliteetsemast materjalist kuivatusahju ehitamine jt. tööd. 1960. a. hooajaks mehhaniseeritakse kriidi transport kaevandusest vabrikusse ja söödakriidi toimetamine vaakuumtrummelfiltrisse. Suurt kaasabi osutavad siin ratsionaliseerijad. Vanemmehaanik sm. Harry King esitas oktoobripühadeks kaks ettepanekut, millised võimaldavad tõsta tootmisbrigaadides tööjõudlust ligi 30 protsenti.

Lahendamist vajab ka kuivatatud söödakriidi pakkimine ja transporteerimine. Siin on «valulapseks» ETKVL Tööstuskontori poolt toodetud madalakvaliteedilised paberikotid, millised lähevad liimist lahti ja isegi purunevad laadimisel, põhjustades seega lisakulusid.

Kommunismi Koit : EKP Väike-Maarja Rajoonikomitee ja Väike-Maarja Rajooni TSN häälekandja, nr. 134, 10 november 1959

400 tonni Varangu järvekriiti 1959. aastal

Toodang suureneb kolmekordseks

ETKVL-i Keemiakombinaadi «Orto» Varangu kriiditsehhis lõpetati söödakriidi mehhaniseeritud kuivatamise tehnoloogia põhiline väljatöötlus käesoleva aasta I kvartalis ning alustati uuesti katsetootmist. Võrreldes katsetootmisega 1958. aasta IV kvartalis on tsehhi tootmisvõimsus tõusnud ligi kaks korda. Seejuures on tunduvalt vähenenud füüsilise töö osa, Olemasolevad ruumid ei võimalda siiski kõikide tööde mehhaniseerimist.

Tehnoloogia täiustamisel on suure osa andnud tsehhi mehaanik H. King, kes konstrueeris ümber trummelkuivati ja kriidisõela.

Praegu konstrueeritakse katlamaja üleviimist õliküttele. Samuti on käsil tootmistehnoloogia ümberkorraldamine. Kuigi tegemist on katseseadmetega, loodetakse täita esimese poolaasta plaan 110 protsendiliselt, nagu eelmise 5 kuu plaanidki.

Kriiditsehh alustab täiskoormusega tööd pärast tehnoloogilise projekti kinnitamist käesoleva aasta juulikuus. Siis suureneb tehase toodang võrreldes 1958. a. kolmekordseks. Kui varem toodeti aasta jooksul 300 tonni kriiti, siis käesoleva aasta juulikuus on tehas, võimeline andma. kriiti 400 tonni. 

I. KRUUS, Varangu kriiditööstuse juhataja.

Kommunismi Koit : EKP Väike-Maarja Rajoonikomitee ja Väike-Maarja Rajooni TSN häälekandja, nr. 70, 13 juuni 1959

1800 tonni Varangu järvekriiti ja uus kuivati 1970. aastal

1800 TONNI JÄRVEKRIITI

Kolhoosidele ja sovhoosidele ning Tamsalu Jõusöödatehasele läheb keemiakombinaadi "Orto" Varangu kriiditsehhi toodang. Tänavu on rabast kaevatud 1800 tonni järvekriiti. Juhatajaga kokku on seal ametis viisteist inimest. Septembris lõpeb hooaeg. Tavaliselt on pärast seda tsehhi rahvas puhkusele lastud. Tänavu tahetakse aga enne töökorda panna uus kriidi kuivatamise seadeldis.

Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 111, 19 september 1970

4000 tonni järvekriiti 1963. aastal

Söödakriiti kasutatakse loomade söödaratsioonis laialdaselt, eriti silo happesuse vähendamiseks. Keemiakombinaadi «Orto» Varangu tsehh kui söödakriidi peamisi tootjaid on andnud tänavu söödakriiti ligi 4000 tonni - peaaegu tuhat tonni üle aastaplaani. 

Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a., nr. 154, 28 detsember 1963

Varangu jõe süvendamine 1962

ÜLE PLAANI

Iga päevaga kasvab tööpinge ETKVL-i Keemiakombinaadi «Orto» Varangu kriiditsehhis. Aastaplaani realiseerimisega tuli kollektiiv toime juba 1. oktoobriks, kuid sellega ei ole veel söödakriidi tootmishooaeg lõppenud. Oktoobrikuus annab kriiditsehh jõusöödatehastele veel 500 tonni üleplaanilist toodangut. Tragilt täidavad oma ülesandeid Evald Kestav, Wilgelm Haikonen ja teised. Kiiduväärselt töötab ka ETKVL-i autobaasi autojuht Jaan Talv, kes veab söödakriiti jaamadesse. Samaaegselt parandatakse ka tootmistingimusi. Lõpukorrale on jõudmas Varangu jõe süvendamine ja tööliste riietus-sanitaarruumide kapitaalremont. Kollektiivi püüdeks on suurendada 1963. aastal veelgi toodangut ja parandada selle kvaliteeti.

Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 66, 13 oktoober 1962

Varangul asub kriiditsehh. 1968

Varangul asub kriiditsehh

Kas olete käinud Varangul? See on asundus meie rajooni edelaosas. Paide rajooni piirini ei jää sealt enam kuigi palju maad. Kui sõita Pikeverest Puhmu poole, hakkavad varsti paistma vasakut kätt asuvad Varangu allikad ja vana mõisapark. Seal on maja, kus mõnda aega elas Eduard Viiralt. Ilus on Varangu ümbruse loodus. Mitte aga sellest ei tule antud kirjatükis juttu. Varangule viis meid soov käia keemiakombinaadi «Orto» Varangu kriiditsehhis. Umbes pool kilomeetrit Varangu mõisast mõõda külavaheteed ida poole tuleb vana veski pais. Pärast seda algab raba, mis ulatub Kiltsi ning Ao ja Räitsvere küla alla välja. Raba ääres olevates hoonetes kriiditsehh asubki. Siin kaevatakse Eestis ühte paremat järvekriiti. Selle varud asuvad umbes 400 ha suurusel maa-alal. Millal leiti, et siinset kriiti tasub tööstuslikuks otstarbeks kaevata, ei olegi täpselt teada. Varangu kandi vanemad inimesed räägivad, et sakslased võtnud siit rabast juba Esimese maailmasõja ajal proove ja viinud Saksamaale. Võimalik, et nad oleksid midagi suurematki ette võtnud, kui neil poleks Eestist lahkuda tulnud. Võimalik, et kriiti kasutati siin juba mõisa ajal, sest seda tuli rabäärsetel põllutükkidel välja isegi kündmisel. Nii maapinna ligidal on ta. 1938. aastal tuli Pärnust Varangule mees, kelle nimi on Herman Eelmaa. Tema teab rääkida, et 1935.-1936. aastal võeti kogu Eestis pinnaseproove. Üks Maide-nimeline mees, kes riigimetsade valitsuses töötas, leidis, et siin saab midagi toekamat ette võtta. Raha tal aga polnud. Seepärast võttis ta endale kompanjoniks rahajõmmi, kelle nimi oli Kuma. 1937. aastal tehti ettevalmistusi ja järgmisel aastal avati väike ettevõte, kus sai tööd ka Herman Eelmaa. Algul olid 4-5 hooajatöölist ja töödejuhataja. Kogu töö käis labidaga. Kaevatud kriit pandi 30-40 sm paksuse kihina lavatsitele. Ja seal ta kuivas. Kui vihma hakkas sadama, pandi katted peale. Pärast kuivamist sõeluti kriit läbi ja veeti põhiliselt hobustega Kiltsi raudteejaama. Suve jooksul kaevati siis kriiti nii 150-160 tonni. Nüüd on sellest ajast möödas täpselt kolmkümmend aastat. Herman Eelmaa töötab aga veelgi Varangul. Praegu on ta remondilukksepp. «Halval ajal tulite,» arvas kriidltsehhi juhataja Alfons Reiljan. «Kriidikaevandamine ei ole veel alanud, käsil on seadmete remont. Väike ettevõte ja masinaid ning elektrimootoreid omajagu. Suvel tehakse tööd mitme vahetusega. Eks need seadmed seepärast puhkust ju kõpitsemist tahagi.»

Nõukogude korra ajal on Varangu kriiditsehh mitmesuguste nimetustega tarbijate kooperatiivide tööstuskombinaatidele kuulunud. 1957. aastal sai selle endale «Orto». Tollest ajast on siin nii mõndagi muutunud. Pandi püsti laohoone, vanas veskis said aga endale koha vaakuumfilter ja trummel, kus kriiti kuivatatakse. Kuidas siis kaltsiumkarbonaadi kaevandamine käib? Olgu juba kohe alguses öeldud, et musklirammu pole enam üldse tarvis. Rabast kaevab kriiti rööbastel liikuv lintkopp-ekskavaator, umbes niisugune, millega drenaaže kaevatakse. Lindilt läheb kriit vagonettidesse - veab need kohale mootorvedur. Sealt läheb kriit uuesti lindile, siis vaakuumfiltrisse ning trumlisse, edasi jälle lindile ja lattu, kus see traktori abil autodele tõstetakse. Milleks Varangu kriiti kasutatakse? Tahvlile kirjutamiseks see ei kõlba. Põhiliselt ikka loomasöödaks, valge värvi tegemiseks ja mõneks muuks otstarbeks. Paraku on aga asi nii, et loomasöödana põllumehed seda enam suurt tarvitada ei taha. Mullu kaevatud 3300 tonnist seisab umbes 700 praegugi veel laos. Alfons Reiljan arvab aga, et lõunapoolsed rajoonid peaksid kriiti rohkem vajama kui seni. Kõigele vaatamata on ta optimist ja ütleb, et mine tea, kus tänapäeva teaduse arengu juures veel kriiti vaja võib minna. «Orto» peamehaanik Toivo Pops, kes samuti sealmail oli, mainis, et edaspidi kavatseb «Orto» hakata tegema rohkem valget värvi.

Traktori abil tõstetakse kriit autole.

Rabast kaevab kriiti välja rööbastel liikuv lintkopp-ekska-vaator.

Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 60, 25 mai 1968

Varangu järvekriit 1982

 

KRIIDITSEHHI UUS TOOTMISKOMPLEKS

Järvelupja ehk järvekriiti leidub meie rajoonis mitmel pool. Juba ammusest ajast on seda kasutatud loomasööda lisandina. Järvekriidi tööstuslik kaevandamine käib aastaid Pikevere lähedal Varangul, kus praegu asub Väike-Maarja kolhoosi kriiditsehh. Möödunud aasta lõpul läks seal käiku uus tootmiskompleks, mis võimaldab märksa suurendada järvekriidi väljalaset 3000 tonnilt 9000 tonnile aastas. Nii suur ongi käesoleva aasta plaan. Omal jõul rekonstrueeriti kriiditsehhi neli aastat. Praegu on kasutusel nüüdisaegsed seadmed ja avar laohoone. Järvekriit tuuakse lähedal asuvast soost välja vagonettidega, mida veab väike mootorvedur. Vagonettidesse laadib järvekriidi Belaruss»-ekskavaator. Kunagi, «Orto» aegadel, rakendati kaevandamisel mitmekopalist ekskavaatorit. Järvekriit lahustatakse veega. Seejärel läheb ta vaakumfiltrisse, siis trummelkuivatisse ja lõpuks lattu. Sealt veab auto kriidi Kiltsi, kus ta rikastatakse mikro- ja makroelementidega. Edasi läheb see söödana majanditesse. Järvekriit moodustab kõne all olevas söödas ühe peamise komponendi. «Kohapealne järvelubi sisaldab kaltsiumkarbonaati rohkem kui väljastpoolt Eestit saabuv mägikriit,» ütleb tsehhi juhataja Eino Lepiksoo. «Uue tootmiskompleksi tehnoloogia on niisugune, et tsehh töötab ööpäev ringi. Ka vett me ei raiska, see ringleb pidevalt,» lisab tsehhijuhataja. Kuigi tänavune talv oli pehme, on kriidi kaevandamine ikka peamiselt hooajatöö, südatalvel korrastatakse ja remonditakse seadmeid. Kriiditsehhis töötab praegu kolmkümmend inimest. Varangu järvekriit kuulub Eesti paremate hulka.

Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 46, 20 aprill 1982