Köwmaste petakse Prantsuse maal nüüd ka sedda nöuu, selle ma ja Inglis-ma wahhel tunnele ma ja merre alt läbbi kaewata, kus raudte massinad merre al nende made wahhet wöiksid ärrakäia. Inglased on ka nöuus ja on omma parlamendis sedda jubba heaks kiitnud. Sedda ma- ja merreallust teed kaewata, sest räkisid mõnned jubba 40 aasta eest, agga assi jäi ikka soiku. Tahhetakse tunneli kaewata Doweri ja Kalais (ütle: Kalää) linnade kohhalt wähhä idda pole. Merre rannad ja merre pöhhi on seal selge walge kriit, ja merri on seal keskpaigas 180 jalga süggaw. Tunnel peab weel merrepöhjast weel 200 jalga süggawamal kaljust läbbi käima ja lodetakse, et merrewessi 200 jalla paksusest kridist ennam tunneli sisse ei peaks immitsema. Tahhawad kahhhelt poolt, Inglis- ja Prantsuse maalt, korraga puur-massinaga töle hakkata ja lodawad, et kahhe aastaga üks te, mis 7 jalga lai ja nisama kõrge, peaks läbbi puritud sama. Tunneli pikkust tulleks liggi 40 pennikoormat ja igga massin purib liggi 8 künart tunniga eddasi. Se essimene läbbi purimine, kui 2 aastaga walmis saab, maksaks liggi 5 miljonit rubla. Isse on siis weel se tö ja kullu, mis tarwis olleks, enne kui temmast käidawat raudteed saaks. Wimaks peawad kül reisijad ja kauba weud kõik jälle ärra tassuma.
Ristirahwa Pühhapäewaleht, 24 juuli 1875
Lamanshi tunnel. Mõne aasta eest astus uks seltskond Inglise ja Prantsuse rahamehi ja inshenerisi kokku, selle nime all "igarahwaline selts merealuse Lamanshi tunneli ehitamiseks." (Lamansh, on Inglis- ja Prantsusemaa wahel olewa wäina nime.) Nöndega ühendasiwad endid mõned löuna-Jnglise raudteede walitsejad. Alustatud tööd jäeti wahel seisma, sest üheltpoolt ilmusiwad seltsi liigete eneste wahel waidlemised, ja töiseltpoolt tegiwad neile isamaad armastajad Inglased palju takistusi, selle pääle toetades, et tunneli läbi hölbsaste suured maawäed Inglismaale peaseksiwad. Et seda mitte ei sünniks, tahtwad Inglased omale poott kallast niisuguseid tugewaid kindlusi ülesehitava, et mingisugust kardetawust olla ei wöi. Tunnel saab Duuwri linnast Kattesse (Prantsuse kaldal) ehitatud. Mõlemad kaldad ei ole midagi muud kui järsud kriidi rünkad, mis umbes 100 meetrit (320 jalga), mere pinnast arwatud, kõrged on. Wäina laius on selles kohas ligi 35 wersta, ja ta on kuni 60 meetrit (200 jalga) sügaw. Põhi on peaaegu ühetasane ja sellesama kriidi lademetega täidetud, kui kaljulised kaldadgi. Tunnel ise saab kõige wähemalt 100 meetri sügawuses kaewetud. Minewal suwel alustadi tööd niihästi Inglise kui ka Prantsuse kaldal uueste. Proowi galareid saawad iseäraliste masinate abil läbikaewatud. Masinad on insheneridest Englitshist ja Romonist wäljaarwatud. Nad käiwad kokkuwajutud õhuga, mis neile wäljastpoolt kõwa kiwi nõudes tuleb; kui nad maad purustawad, siis nad pilluwad kiwi tükid, muld ja kriit iseäralistesse pangedesse, ja panged puistawad kõik wäiksetesse wagonidesse, mis rööpade pääl seisawad. Iga masina juures on paljalt 2 töömest. Ta lööb umbes 40 jalga 17 tunniga läbi; teda wöib aga kiiremalt käima panna, nii et ta peaaega 3 1/2 jalga tundis läbikaewab. Kui puurimine ühetasa Prantsuse ja Inglise poolt edasi lähab, siis wöib päewas ligi 120 jalga töine töisele wastu jõuda. Kokkuwajutud öhk annab masinale wäga kanget jõudu, aga pääle selle ta puhastab ka weel, kui tel galareis lahti peaseb, säälolewat õhku, nii et töömeestel wäga terwe hingata on. Proowi galareide puurimine saab mõlemalt poolt ühel ajal toimetatud ja nii kaugele edasi wiitud, et galareid keskpaikas wäina põhjas kokku tulewad. Kui töö mõlemalt poolt niisuguse kiirusega ja agarusega tehtud saab, kui praegu, siis saab tunnel 5 aastaga malmis olema.
Perno Postimees ehk Näddalileht, nr. 18, 30 aprill 1882
Tunnel avati 6. mail 1994 (160 aastat läks aega plaanist teostuseni)
