Buldooserite eelkäijad

Buldooseri eelkäija oli hobujõul lükatav sahk, mida kasutati mormoonide poolt USA raudteede ehitamisel üleeelmisel sajandivahetusel.

Minimasinate eelkäija

1947. aastal tegi Aveling Barford minibuldooseri "Calfdozer" mis kaalus 1,5 tonni, kasutas 8 hj bensiinimootorit ja millele sai kinnitada 1,2 kuni 1,8 m laiust sahka. Sellest minibuldooserist sai minimasinate eelkäija.

Tournadozer Model A

Tournadozer Model A ratasbuldooseri ühe eksemplari ehitas Le Torneau 1948. aastal. See töötas butaan-propaanmootoriga, kaalus 43 tonni ja lükkas 5 m laiust sahka. See oli selle kümnendi maailma suurim mobiilne masin. 

Ratasbuldooser

Ratasbuldooser on ratastega mobiilne masin, mille põhioperatsioon on lükkamine. See on kiirem kui roomikbuldooser. Samas on selle läbivus, haardejõud ja lükkejõud väiksem kui roomikbuldooseril. Ratasbuldooser võib olla spetsiaalselt selliseks ehitatud masin või ka traktor, auto või kopplaadur, mida kasutatakse buldooserina. Kui sellist masinat kasutatakse lumekoristustöödel, siis nimetatakse seda ka lumesahaks. 

Ripperi eelkäija

Holt 75 tõmbamas käsitsijuhitavat atra (konksu, kobestajat) - see on ripperi eelkäija. Kobestatud pinnas kogutakse kokku skreeperiga, mida tõmbab teine buldooser.

Buldooser

Sõna "Bulldozer" pärineb Ameerikast ja oli seotud pulli piitsutamisega. Bulldozer oli see, kes andis pullile keretäie, e Bull doze. Seejärel hakati seda sõna kasutama slängis mitmete jõuliste tegevuste kohta, näiteks hoburakendi kohta, mida tõmmati konksuga jää purustamiseks. Hiljem pandi sama nimi roomiktraktorile, mis tõmbas palke või haagist. Sahk e. lükkamise funktsioon lisandus aastakümneid hiljem.

Roomikbuldooser mis tõmbab konksuga, e. ripperiga ja lükkab sahaga:

Bulldog

1949. aastal tegi Karl Schaeff hüdraulilise sahaga buldooseri, mis sai legendaarseks Lanz Bulldog-i nime kaudu.

Esimene tõstetud tähikveorattaga buldooser

1919. aastal tegi Cleveland Tractor Co väikese buldooseri "Clectrac Model F, mille vedav tähikratas oli üles tõstetud.

Suurim buldooser 1939. aastal

1939. aastal valmistas Kaelble buldooseri R215, mis kaalus 18,5 tonni, 130 hj mootoriga ja oli sel ajal maailma suurim buldooser. Selle 3 m laiust sahka tõsteti hüdrosilindrite abil.  R215 valmistati Kaelble skreeperi vedamiseks. 

Uus buldooser 1949. aastal

1949. aastal tegi Demag uue põhimõtte järgi 10 tonnise buldooseri Demag PS85 (hiljem R609), tuues kabiini ette, otse saha taha ja viies mootori tagaossa. Sellisi katsetusi tehti veel üksikuid, kuid edaspidi jäid populaarseks eesasuva mootoriga buldooserid, kuna silme ees asuv mootorikate aitab juhil lükatava materjali kõrgust hinnata.  

Esimene kopplaadur-buldooser

1945. aastal tegi Mixermobile kolmerattalise kopplaaduri, mida sai saha poole sõites kasutada ka buldooserina. Kopplaaduril, mille nimetus oli "Duo-Way Scoop Dozer" oli võimsust 114 hj ja see arendas kiirust 40 km/h. Sellest masinast said alguse mobiilsed kopplaadurid.

Esimene tööstuslik sahk

Esimese tööstusliku ja laialtlevinud tööstusliku saha, mida sai lisada roomiktraktorile, tegi LaPlant-Choate 1923. aastal. Seda kirjeldati kui masinat, mis teeb ära 12 labidamehe töö.

Roomiktraktor

Roomiktraktor on traktor, mille käiguosa sõidab roomikutel.

Inglise keeles nimetatakse roomiktraktorit Track-Type Tractor või Tracked Tractor või ka "vehicle on crawler tracks". Selgitus tuleb tõigast, et sõna track tähendab originaalis rööbast või rada, mis laotatakse sõiduki alla, et sõiduk pinnasesse ei vajuks. Sellest ka originaalnimetus: track-laying tractor või track-laying vehicle. Põllumajanduses nimetatakse roomiktraktorit ka linttraktoriks. Lint on mäenduses elastne, tavaliselt kummist riba ja seda kasutatakse näiteks lintkonveieri tööorganina. Seega ei ole otstarbekes roomiktraktorit ja buldooserit linttraktoriks nimetada. 

Roomiktraktor+sahk= buldooser (+ on ka ratasbuldoosereid)

Laiade roomikutega on traktor, mida kasutatakse pehmel (väikese kandevõimega) pinnal, e. rabas töötamiseks. 

Buldooseri sünd

1920ndate alguses kinnitasid Besti müügimehed Fred Lewis ja Otto Zenter roomiktraktorile külge metallplaadi e. saha eelkäija. Vastukaaluks olid traktori taga betoonplokid. Traktorist sai käsiratta abil betoonplokki ja seega ka metallplaati tõsta ja langetada. Best ja Holt ühinesid 1925. aastal ja moodustasid Caterpillari eelkäija - Caterpillar Tractor Company.

Esimene hüdraulilise sahaga buldooser

1920ndate lõpus ehitas Euclid Crane & Hoist Company hüdrauliliste silindrite abil tõstetava ja allasurutava saha, mis lisati Caterpillar "Thirty" roomiktraktorile.

Tournadozer

1946. aastal tegi LeTorneau 12,8 tonnise ja 186 hj mootoriga ratasbuldooseri, millel oli käigukast ja mittepööratavate ratastega kangjuhtimine ning mis sai nimeks Tournadozer. Neid buldoosereid tehti 17000. Tournadozer suutis sõita 31 km/h olles oluliselt kiirem kui roomikbuldooser. 

Fiati esimene buldooser

Fiat tegi 1945. aastal esimese buldooseri. Selle sahka tõsteti trossi abil.

Esimene skreeper-buldooser

1946. aastal tegi Wagner Mixermobile traktroskreeper-buldooseri Scraper-Dozer. See masin kaalus 24 tonni, oli 12 m pikk ja suutis oma 90 kraadi keeravate rataste abil koha peal ringi keerata. Kõigi vedavate rataste abil suutis see sõita 48 km tunnis. Masinal oli 200 hj bensiinimootor, 12 edasi- ja 12 tagasikäiku. 11,5 kuupmeetrist skreeperit juhiti hüdrauliliselt. 

Esimene kiire Briti buldooser

Esimese Briti kiire buldooseri VR180 tegi Vickers 1952. aastal. Selle Rolls Royce mootoriga 16 tonnise buldooseri roomikud veeresid neljal rattal mis kinnitusid vedrudele. See võimaldas teha käiguosa selleagse buldooseri jaoks ülikiireks - kuni 19 km/h. Nende buldooseritega ehitati kuulus maantee M1.

Esimesed kaksikbuldooserid

1950ndatel vajati võimsamaid buldoosereid, kuid neid mis saadaval oli. Lahendusena hakati kasutama kaksikbuldoosereid. Western Contracting pani kokku kaks Cat D8 buldooserit, moodustades 37,6 tonnise, 6,17 m laiuse saha hõlmaga kaksikbuldooseri.