Rikastamine, separation, beneficiation ja enrichment

Põlevkivi rikastatakse raskes vedelikus ujutamise teel. Selle protsessi nimetus on inglise keeles Heavy Media Separation (HMS). Rõhk on sõnal separation e. eraldamine. Põlevkivi eraldatakse lubjakivist selle erineva mahumassi ja raske vedeliku (2,2t/m3) abil.

Rikastamine aga selle mõiste sisulises mõttes tähendab eelkõige keerukat ja mitmeoperatsioonilist protsessi, mis võib hõlmata loksutamist, loputamist, kuumutamist, tsentrifuugimist, ioniseerimist, elektrifitseerimist, hapendamist ja kiiritamist. Sel juhul nimetatakse seda protsessi inglise keeles "beneficiation".

Enrichment aga, (mis on küll otsetõlkes обогащение) on kasutuses näiteks uraanimaagist uraani eraldamise protsessi kohta, mis hõlmab kiiritamist ja tsentrifuugimist.

Enrichment on halb termin põlevkivi rikastamise kohta. Hea termin on separation e. HMS.

Tournadozer

1946. aastal tegi LeTorneau 12,8 tonnise ja 186 hj mootoriga ratasbuldooseri, millel oli käigukast ja mittepööratavate ratastega kangjuhtimine ning mis sai nimeks Tournadozer. Neid buldoosereid tehti 17000. Tournadozer suutis sõita 31 km/h olles oluliselt kiirem kui roomikbuldooser. 

Ajalooline mehaaniline üldotstarbeline ekskavaator Åkerman-Eslöv 350

Åkermans-Eslöv 350 on ajalooline mehaaniline üldotstarbeline ekskavaator. Selle koppa sai kasutada nii pärikopana kui pöördkopana või heitkopana. Lisaks sai kasutada teisi tööorganeid, näiteks tõstukiharki. Alusvanker oli muudetav - roomikvanker, ratasvanker või haagisvanker. Ekskavaatorit valmistas tehas AB Åkermans Gjuteri och Mekaniska Verkstad. Selle tootjaettevõtte järeltulija e. uus omanik oli Volvo Construction Equipment. 

Ekskavaatori põhiandmed: 

Mass 10t 

Noole pikkus 3,3..5,8m 

Tõstevõime 4t 

Kopamaht 0,3m3

Esimesed roomiktraktorid

1920ndatel ehitati Ameerikas suures mahus ja sellega seoses hakati aktiivselt arendama roomiktraktoreid. Peamised tootjad olid:

• Bates


• Cleveland


• Electric Wheel


• Mead-Morrison


• Yuba


• Monarh

Bates 40 - kaal 5 tonni, võimsus 58 hj:

Fiati esimene buldooser

Fiat tegi 1945. aastal esimese buldooseri. Selle sahka tõsteti trossi abil.

Esimesed tänapäevased greiderid

1940-ndatel tehti USAs esimesed greiderid, millel oli kaks tagumist vedavat telge, tagaasetusega mootor ja hüdraulilise ajamiga sahk. Euroopas oli neid sel ajal veel üksikuid.

Esimesed tööstuslikud tõmmatavad suured skreeperid

1950ndatel hakati Ameerikas valmistama 25 kuupmeetriseid tõmmatavaid ehk järelveetavaid õhkrehvidega skreepereid. Näiteks Caterpillar D8 tõmbas LaPlant-Choate Carrimor skreeperit.

Esimene kahe mootoriga veok

1946. aastal lisas Euclid oma liigendveokile diiselmootori ka tagaratastele. Mõlema GM mootori võimsus oli 190 hj. Sel ajal olid mootorid oluliselt suuremad kui tänapäeval. Selle 1FFD veoki kandevõime oli 31 tonni olles maailma suurima kandevõimega veok.

Esimene kõigi vedavate ratastega greider

Esimese kõigi vedavate ja pööratavate ratastega greideri e. teehöövli ( 99-H motor grader ) tegi Aveling-Austin 1949. aastal. Selle 3,96 m laiust sahka sai hüdrauliliselt pöörata kuni vertikaalasendini ( kuni 90 kraadi ).

Esimene Saksamaa kallur

Esimese kalluri Saksamaaal ehitas Zettelmeyer 1946. aastal. See oli 2-kuupmeetrise mahutavusega eesasetusega kastiga kallur. 1950ndatel ehitati taolisi kallureid hulgaliselt.

1948. aastal tegi Hensel 2,5 kuupmeetrise ja 4 tonnise kandevõimega, 4 m pikkuse, 2,2 tonni raskuse, 30 hj võimsusega kalluri, mis saavutas kiiruseks 14 kilomeetrit tunnis.

Esimesed levinud traktorskreeperid

1946. aastast alustasid mitmed masinatootjad Tournapullide kopeerimist. Kaheteljelisi traktorskreepereid hakkasid valmistama Heil, LaPlant-Choate ja Wooldridge.

Traktorskreeperid:

Heil 2H-700

LaPlant-Choate TS-300

Wooldridge Terra-Cobra

Mehaaniline pöördkoppekskavaator

Mehaaniline pöördkoppekskavaator on pöördasetusega kopaga, mehaanilise noole ja kopa ajamiga ekskavaator. Noolt, koppa ja kopavart liigutatakse mehaaniliselt, e. trosside, kettide, hammasrataste või hammaslattide abil. Seejuures võib ekskavaatori mootor ja ajam olla erinev - auru-, elektri-, diisel-, hüdro-, pneumo- vm. Kuna mehaaniline jõuülekanne on pöördkoppekskavaatori puhul suhteliselt keeruline ja ebaefektiivne, siis mehaanilisi pöördkoppekskavaatoreid tänapäeval enam ei valmistata. Need on asendunud hüdrauliliste pöördkoppekskavaatoritega. 

Euroopa esimene üheteljeveoline traktorskreeper

1948. aastal tegi Briti masinatootja Blaw-Knox Euroopa esimese üheteljeveolise traktorskreeperi Goliath (11,5 kuupmeetrit). Sellel 19 tonnisel skreeperil oli hüdrauliline keeramismehhanism.

Allveekaevandamine

Allveekaevandamine (deep sea mining) toimub allveelaeva, allveekombaini või allveeroboti abil. See on algusjärgus, nagu kuu pealt ja planeetidelt kaevandamine, kuigi veidi enam arenenud. Merepõhjast kaevandamisel kasutatakse sarnaseid tehnoloogiaid nagu nafta ammutamise puhul (torude paigaldus). Kui masin, millega kaevandatakse, ujub vee peal, siis nimetatakse seda veealuseks kaevandamiseks.

Esimene trummelratastega traktorskreeper

1944. aastal ehitas Saksa masinatootja Lauster Euroopa esimese traktorskreeperi 14 tonnise kandevõimega ja liigendraamiga LW 72E, mis sõitis kahel trummelrattal, mille läbimõõt ja laius olid 2,4 m. Mõlema ratta sees oli 440 V elektrimootor mida toitis 145 hj Mercedese diiselgeneraator. 

Pneumovasar

Pneumovasar e. suruõhuvasar on surõhujõul töötav vasar löögi andmiseks kivimimassiivile või kivile. Pneumovasaraks nimetatakse pigem ekskavaatori noole külge kinnitatavat vasarat ja suruõhuvasaraks käes hoitavat vasarat. Kaevanduses tavaliselt käsitsi kivisöe raimamiseks kasutatavat suruõhuvasarat nimetatakse piikvasaraks. Suruõhku toodetakse kompressoriga.

Veealune kaevandamine

Veealune kaevandamine on kaevandamisviis, mille puhul maavara väljatakse masinaga, mis ujub vee peal või asub maapinnal. Veealuse ja allveekaevandamise puhul veetaset ei alandata. Veealuseks kaevandamiseks kasutatakse pinnasepumpa või ekskavaatorit.

Esimene ülipopulaarne traktorskreeper

Kuni 1948. aastani tootis LeTourneau 28000 veetavat ja 5200 traktorskreeperit nimega Tournapull. Tehti neli mudelit - A, B, C ja D. Kõik mootorid olid elektrilised. 

Tournapull Model B E-35 Carryall Scraper kaalus 22,2 tonni ja sõitis täismassiga 32 tonni 26 kilomeetrit tunnis. Tournapull oli järgnevate teiste masinatootjate traktorskreeperite prototüüp. 

Viiekümnendate mitmeotstarbelised ekskavaatorid

1950ndatel hakati tegema mitmeotstarbelisi ekskavaatoreid, mille baasmasin oli sama, kuid noolt või alusvankrit muutes sai koostada erineva ekskavaatori - draglaini, haardkoppekskavaatori või pöördkoppekskavaatori. 

Näiteks O&K L651. 46,5 tonnine 15 meetrise noolega 1,6 kuupmeetrise kopaga draglain, mis laadib Euclid TS-24 traktorskreeperit. 

Lõhkamine

Kivimit lõhatakse, mitte ei õhata ega õhita, kuna tegevuse eesmärk on kivim katki teha ehk tükkideks lõhkuda, mitte seda õhku lasta või õhuks muuta.

FEL

FEL on inglise keeles Front End Loader (sünonüüm LHD), e. frontaallaadur. Eesti keeles on see kopplaadur.

Esimene 4X4 kallur

Esimese kõigi nelja vedava rattaga kalluri Mountaineer tegi Scammell 1949. aastal. Seda hea läbivusega ja 10-tonnise kandevõimega kallurit hakati nimetama "Four by Four". Kallurite ehitamise algusaastatel oli nende kandevõime umbes 10 tonni, seda oli veidi rohkem kui järgnevatel 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel. 

Kallureid ehitasid Koehring USA-s, Åkerman Rootsis ja Aveling-Barford, E Boydell & Company (Muir-Hill), Chaseside ja Motor Rail Suurbritannias. Saksamaaal ehitas esimese kalluri Zettelmeyer 1946. aastal. 

Esimene täishüdrauliline traktorskreeper

Esimese täishüdraulilise traktorskreeperi 5SH tegi Euclid 1940. aastal. Seda keerati tagumiste rataste abil. Kuna tagumiste rataste abil keeramine oli ebapraktiline, siis jäi see ainsaks mudeliks. Hüdraulilisi ja kaheteljelisi skreeperid hakati siiski arendama. 

Esimene skreeper-buldooser

1946. aastal tegi Wagner Mixermobile traktroskreeper-buldooseri Scraper-Dozer. See masin kaalus 24 tonni, oli 12 m pikk ja suutis oma 90 kraadi keeravate rataste abil koha peal ringi keerata. Kõigi vedavate rataste abil suutis see sõita 48 km tunnis. Masinal oli 200 hj bensiinimootor, 12 edasi- ja 12 tagasikäiku. 11,5 kuupmeetrist skreeperit juhiti hüdrauliliselt. 

Puistangusild

Esimesed Ida-Saksamaa miniekskavaatorid

Saksamaa esimese miniekskavaatori eeskujule järgnesid paljud masinatootjad Lääne-Saksamaalt: Bünger, Demag, Dortmunder Union (P&H ekskavaatorite tootja), Fuchs, Gottwald, Gross, Wilhelm Hagenkamp (Wilhag), Kasper Lochner, Lohmann, Malzbender (Wittener Baggerfabrik), O&K, Nilsson&Korte ja Weserhütte.

1957. aastal ehitas Ida-Saksamaa masinaehitaja VEB Mähdrescherwerk Weimar esimese minekskavaatori Weimarloader T170. Nii nagu ka teisi taolisi ekskavaatoreid, sai seda kasutada haaratsiga ja 0,25 kuumpeetrise greiferkopaga. 

Kiirkallur 1948. aastal

1948. aastal ehitas Foden 12-käigulise, kolmeteljelise, 13-tonnise kandevõimega kalluri, mis suutis sõita kiirusega 81 kilomeetrit tunnis. Tänu kiirele sõidule saavutas see kallur väga lühikese tsükliaja ja kõrge tootlikkuse. 

Esimene teleskoopkastiga traktorskreeper

1942. aastal tegi LeTorneau 40 kuupmeetrise ja 70 tonnise kandevõimega teleskoopkastiga traktorskreeperi LeTorneau A-6 Tournapull mis oli sel ajal maailma suurim traktorskreeper. Masinat käitas kaks Cummins turbodiiselmootorit. Masina keeramiseks kasutati suruõhusidureid.

Viiekümnendate populaarsed Ameerika ekskavaatorid

1950ndatel olid Ameerikas moes ühekopalised mehaanilised ekskavaatorid, nii mehaanilised pöördkoppekskavaatorid kui ka mehaanilised pärikoppekskavaatorid. Tuntud tootjad olid Bucyrus-Erie, Harnishfeger/P&H, Link-Belt, Lorain, Manitowoc, Marion, Northwest ja Unit. 

Ratasekskavaator

Ratasekskavaator on ratasvankril (ratastel alusvanker) liikuv ekskavaator. Ratasekskavaator on liikuvam, kergem ja nõrgem kui roomikvankril ekskavaator. Veeremi järgi klassifitseerimist kasutatakse juhul, kui see on oluline - kui oluline on näiteks ekskavaatori liikumine asfaldil ja roomikekskavaator asfaldit lõhuks. Kui rõhutatakse tööoperatsiooni e. ekskaveerimist, siis kasutatakse tööorganipõhist klassifitseerimist - pöördkoppekskavaator, greiferkoppekskavaator jt. 

Euroopa suurim kallur 1948. aastal

1948. aastal ehitas Aveling-Barford Euroopa suurima kandevõimega kalluri Shuttle Dumper. See 13,6 tonnise kandevõimega kallur sõitis mõlemas suunas kiirusega 29 kilomeetrit tunnis. Mõlemad tagumised teljed olid vedavad ja iste pööratav, et mõlemas suunas oleks mugav sõita. 

Draag, dredž, pinnasepump ja paljukopaline kettekskavaator

Vee alt ammutamiseks kasutatakse masinaid, mis suudavad ammutada altpoolt oma seisu(ujuv)tasapinda. Neid masinaid nimetatakse ja on nimetatud erinevalt, erinevates keeltes ja erinevatel aegadel.

Draag on inglise keeles drag, mida kasutakse tööorgani mõistes kui ammutav tööorgan e. drag head. Kui koppa või kasti veetakse kaevanduses või karjääris vintside või traktori abil, siis nimetatakse seda masinat skreeperiks. 

Esimene legendaarne Saksamaa ratasekskavaator

1956. aastal ehitas Fuchs ratasekskavaatori Fuchs 301 Universal-Autoexcavator, mis leidis laialdast kasutamist ja järgijaid. Sellele ekskavaatorile sai lisada üle 40 tööorgani või seadme. 

Esimesed suured, kiired Saksamaa ekskavaatorid

1956. aastal tegi Menck & Hambrock mehaanilise pärikoppekskavaatori DN3, millel oli 4 kuupmeetrine kopp, kuid mille tsükliaeg oli vaid 12 sekundit. Seetõttu oli ekskavaatori tootlikkus 1000 tonni raskelteksaveeritavat kaevist tunnis. Samas nõudis kiire töö kolme juhti, kellest igaüks suutis töötada maksimumvõimsusel 20 minutit järjest.

Vee alt ammutamine

Vee alt ammutamine ammutatakse materjali juhul, kui see on ammutatav. Peamine ammutatav materjal on muda ja liiv. Ka suuretükiline materjal on ammutatav kuid sobiva masina abil. Inglise keeles on vee alt ammutamise üldnimetus dredging.

Veok

Veok on mobiilne masin, millega veetakse materjali. Mäenduses kasutatakse seda nimetust üldjuhul masina kohta, mis ei ole üheselt määratletud, levinud või klassifitseeritud. Tihti seostub see ka haagisega ja poolhaagisega masinate nimetustega.

Hüdropump

Hüdropump on pump, mis surub õli. Õlisurvet kasutatakse hüdromootorite ja hüdrosilindrite käitamiseks. Kokku moodustab see hüdroajami.

Üks suurimaid kallureid 1953. aastal

Üks suurimaid kallureid 1953. aastal oli Dart 600 kandevõimega 54 tonni (kogumassiga 110 tonni), mis hiljem suurendati 68 tonnini. Kalluril oli kolm telge ja kaks 350 hj mootorit, mõlema tagumise vedava telje jaoks üks. Esmakordselt kasutati kalluril hüdro-pneumaatilist vedrustust. Esiteljel kasutati duubelrattaid. Masina autor oli Ralph H. Kress, masin valmistati firmas Dart Dump Truck Company.

Hüdromootor

Hüdromootor on mootor, mille paneb tööle õlisurve. Õlile annab survet õlipump e. hüdropump. Hüdromootoreid kasutatakse mäemasinate operatsioonide ja seadmete käitamiseks, nii nagu elektrimootoreidki. 

Jaapani esimene kallur

1945. aastal valmistas Komatsu esimese Jaapani kalluri HD 150. Kalluri võimsus oli 200 hj, kandevõime 13,6 tonni ja kiirus 42 km/h.

Kobestatud kivimi mahumass

Kobestatud kivim võtab kivide vahelise ruumi tõttu rohkem ruumi kui kobestamata kivim. Kivim kobestatakse raimamise või purustamise abil.

Näiteks:

Kobestunud lubjakivi võtab ruumi kobestusteguri korra rohkem kui kobestamata lubjakivi e. lubjakivi massiivis. Massiimahumass on suurem kui kobestunud kivimi mahumass:

Mahumass massiivis (t/Bm3) = Mahumass kobestatult (t/Lm3) x kobestustegur e:

2,52 t/Bm3= 1,8 t/Lm3 x 1,4 m3/m3

Bm3 - Bank cubic meters (massiivi kuupmeetrid),  Lm3 - Loos cubic meters (puistekuupmeetrid, e. kobestunud materjali või kaevise kuupmeetrid).

Kivimi tihedus

Kivimi tihedus on kivimi mass ilma lõhede, pragude ja tühikuteta. Selguse otstarbel on soovitav kasutada ühikut g/cm3, et tekiks võimalus tiheduse ja mahumassi eristamiseks. Sama kivimi korral on tihedus suurem kui mahumass massiivis ja neist väiksem on kobestatud kivimi mahumass. 

Energiatootlus

Energiatootlus on tunnus mis näitab kui palju sisaldab maavara energiat maapinna pindalaühiku kohta. Kasutatakse ühikut GJ/m2. Eestis on põlevkivi aktiivse varu kriteeriumiks 35 GJ/m2 ja passiivse varu kriteerium 25-35 GJ/m2. 

• Energiatootlus

Mehaaniline masin

Mehaaniline masin on masin, mille tööorganile ja tööorgani juhthoobadele antakse jõud edasi mehaaniliselt e. keti, trossi, hammasratta, hammaslati või nukkvõlli abil. Jõud tekitatakse tavaliselt elektrimootori või diiselmootori abil, varem aurumootori abil. Paljude masinate ajamid on kombineeritud ja jõudu antakse edasi nii mehaaniliselt kui hüdrauliliselt. Klassifikatsioon sõltub tööorgani ja noole ajamist. 

Esimene kiire "bossiistmega" greider

Esimese greideri, millel oli saha kohal iste maanteeameti juhi või mõne teise ülemuse jaoks, tegi Frich 1956. aastal. Frisch 100D suutis sõita kuuenda käiguga kiirusega kuni 30 km/h.

Esimene kiire Briti buldooser

Esimese Briti kiire buldooseri VR180 tegi Vickers 1952. aastal. Selle Rolls Royce mootoriga 16 tonnise buldooseri roomikud veeresid neljal rattal mis kinnitusid vedrudele. See võimaldas teha käiguosa selleagse buldooseri jaoks ülikiireks - kuni 19 km/h. Nende buldooseritega ehitati kuulus maantee M1.

Esimesed kaksikbuldooserid

1950ndatel vajati võimsamaid buldoosereid, kuid neid mis saadaval oli. Lahendusena hakati kasutama kaksikbuldoosereid. Western Contracting pani kokku kaks Cat D8 buldooserit, moodustades 37,6 tonnise, 6,17 m laiuse saha hõlmaga kaksikbuldooseri.

Euroopa suurim buldooser 1952. aastal

1952. aastal oli Euroopa suurim buldooser Kaelble PR 125, millel oli 3,4 m laiune saha hõlm ja 150 hj mootor. See saavutas 10 m pikkuse teekonna korral tootlikkuse 180..250 kuupmeetrit tunnis.

Esimene kiire roomikfrontaalkopplaadur

Esimese kiire roomikutega frontaalkopplaaduri tegi Hough 1956. aastal. 78 hj Model 12 Payloader suutis sõita tagurpidi 21 km/h ja edaspidi 16 km/h.

Esimene kallutatava kopaga ülepeakopplaadur

Esimese kallutatava kopaga ülepeakopplaaduri tegi Schaeff Fiati roomiktraktorile 1954. aastal. Schaeff DZ3 ( 25CD ) suutis oma 0,25 kuupmeetrist koppa tühjendada nii ette (frontaallaadur) kui taha (ülepealaadur).

Bobcat minilaaduri eelkäija

1959. aastal tegi Melroe Bobcat minilaaduri eelkäija, millel oli taga paarisratas mis pööras mõlemale poole 90 kraadi ja võimaldas laaduril kohapeal pöörata.

Komatsu esimene ülepeakopplaadur

1950. aastal lisati Komatsu D50-6 ( 9t, 65 hj ) roomiktraktorile trossajamiga ülepeakopplaadur mis oli 50ndatel populaarne ehitusmasin. 

Euroopa esimene liigendkallur

Esimese Euroopa liigendkalluri tegi Kunz 1953. aastal Münchenis. 43 tonnise kogukaaluga kalluri K2 kandevõime oli 25 tonni ja MAN mootori võimsus 130 hj. 

Kivimi purustamine

Kivimi purustamine, e. kaevise purustamine on mäetööde protsess mille eesmärk on kivimi tükisuuruse vähendamine, ühtlustamine, tükikuju muutmine või valikrikastamine. Purustamiseks kasutatakse purustit või ka masinaid, mis on mitme- või eriotstarbelised. 

Esimene kõigi vedavate telgedega liigendkallur

Esimese kõigi vedavate telgedega liigendkalluri tegi BM-Volvo 1959. aastal. DKD-1520 kandevõime oli 15 tonni.

Kivimi töötlemine

Kivimi (= kaevise) töötlemine hõlmab endas protsesse, mida teostatakse kivimi veo- või müügikõlbulikuks muutmiseks. Töötlemist võib nimetada ka üheks protsessiks, kui on vaja üldistada. Tavalisemad töötlemise osad on sõelumine, purustamine, rikastamine ja pesemine.

Parim kallur 1951. aastal

LeTourneau Tournarocker E-50 loetakse 1950ndate efektiivseimaks kalluriks. See oli liigendkallur, mille vedav esiosa ("traktor") oli sama mis Tournapulli traktorskreeperil. Liigendkalluri kandevõime oli 45 tonni ja Tournapower butaanmootori võimsus 450 hj. 

Traktorekskavaator

Masinat, mis on nii laadur, ekskavaator kui ka traktor kutsutakse olenevalt vajadusest mitmeti. 

Traktorekskavaatori nimeversioonid on:

Traktor

Traktorekskavaator

Traktor-ekskavaator

Laadurekskavaator

Laadur-ekskavaator

Samal traktoril võib olla ka sahk või tööorganina hüdrovasar, puur, kraana jne. Sel juhul nimetatakse masinat samuti põhitööorgani järgi või ka baasmasina järgi.

Minimasinad

Minimasinateks nimetatakse selliseid masinaid (mäemasinaid) mida saab vedada suhteliselt lihtsalt, e. sõiduauto järelhaagisel või veoauto kastis või platvormil. Ka väikesed, keskmised ja suured masinad liigituvad olulisel määral selle järgi millega või mis tingimustel neid saab vedada. Suurtest edasi klassifitseeruvad väga suured, e. suurimad masinad, mida nimetatakse mitmeti - gigant-, super-, vmt masinateks.

Gigantmäemasinad

Gigantmäemasinad on kõige suuremad, raskemad ja võimsamad mäemasinad.

Allmaakallur

Allmaakallur on kaevanduses ehk allmaatöödel allmaavedudeks kasutatav kallur.

Kaevandusauto on halb termin. Vähesed saavad üheselt aru, mida selle all mõeldakse. Hea termin on allmaakallur ja avakaevandamise puhul karjäärikallur.

Maailma suurimad ekskavaatorid

Ekskavaatorite võimekus väljendub tootlikkuses ja tööulatuses. Tootlikkust võib iseloomustada kopamahu abil ja tööulatust noole pikkuse abil. Noole pikkususest ja kopamahust sõltub ka mass. Seega võib nende kolme näitaja abil iseloomustada ekskavaatori suurust.

Suurima kopamahuga ekskavaator oli 170 m3 kopaga draglain Big Muskie. Massilt on suurim 14200 tonnine rootorekskavaator SRs 8000. Ühekopalistest pärikoppekskavaatoritest oli suurim 140 m3 ja 13600 tonnise massiga paljandusekskavaator The Captain. Suurim mehaaniline karjääriekskavaator on 100 m3 TYHI WK-75. Suurim hüdrauliline ekskavaator on 65 m3 kopaga 1270 tonnine Caterpillar 6120B H FS

Tooberpump

Tooberpump on enne elektri-, auru- ja diiselmootorite leiutamist kasutatud pump, mis koosneb köiega üksteise külge seotud toobritest (ämbritest, pangedest, kopsikutest). Toobrid moodustasid keti ja sellist ketti ajasid ringi inimesed, loomad, või vesiratas. Sarnasest masinast on arendatud elevaatorkonveier, paljukopaline kettekskavaator ja kolbpump. Kui toobrit kasutatakse kaevise tõstmiseks, siis nimetatakse seda tõstetoobriks, mis mingis kontekstis muutus kopsikuks (bucket) ja seejärel juba kopaks, kui see monteeriti sobiva masina külge. 

Sompa

Elevaatorkonveier

Elevaatorkonveier on järsk kaldkonveier, mille lindile või ketile (kettidele) on lisatud kraabid või kopad puistematerjali tõstmiseks. Elevaatorkonveierit kasutatakse traktorskreeperi toiturina ja tehastes puistematerjali tõstmiseks.

Rikastusvabrik

Kaabliader

Kaabliader on konks, millega tõmmatakse pinnasesse vagu ja paigaldatakse vao põhja kaabel. Vagu vajub, või surutakse seejärel kinni. Kaabliatra saab kasutada tööorganina mitmetel masinatel: traktoril, buldooseril, spetsiaalselt kaabli paigaldamiseks ehitatud traktoril või pöörkoppekskavaatoril.

Turbaväli

Turbaväli on ala, kus kasutatakse turba kaevandamiseks väljakkaevandamise kaevandamisviisi. Turbaväli on ümbritsetud veekõrvalduskraavidega.

Avamusjoon

Avamusjoon on joon, mis tekib kihi ( või kihindi ) lõikumisel maapinnaga. Täpsemalt on joon kihi põhja ja maapinna lõikumise kohas. Kihi põhja ja lae lõikejoonte vahele jääb avamusala. Ühel pool joont kihti e. maavara ei ole ja teisel pool on. Eestis kalduvad kihid lõuna suunas, seega kiht on joonest lõuna pool, kuid põhja pool ei ole. 

Avamusala

Avamusala on ala, kus kiht või kihind avaneb maapinnale.

Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär paikneb avamusalal ja seetõttu järgib selle ida ja põhjaserv avamusjoont:

Katend

Katend on maavara kattev materjal (kivim) kui tegu on karjääriga. Kui tegu on kaevandusega siis nimetatakse seda kattekivimiks. Katendit teisaldatakse, eemaldatakse ja kooritakse. Kattekivimeid hoitakse.

Pinnas

Pinnas on mäenduses katendi (tavaliselt pehme katendi e. kvaternaarisetete) pealmises kihis lasuv materjal (topsoil), mis on tavaliselt kasvupinnas. Tuleb ette ka olukordi, kus pinnaseks nimetatakse pinda (maapind, astangu pind, astangu lagi jne), kuid see tekitab tavaliselt segadust. Seega on pinnasega teostatavad protsessid koorimine, ladustamine ja laotamine. Pinnast ei kaevandata, kaevata, puurita, süvendata jne.

Lõiketrummel

Lõiketrummel ( cutting drum, cutting head, lõikepea ) on lõiketeradega (lõiketera, pöördtera, hammas) trummel, mida kasutatakse raimamismasina tööorganina. Lõiketrummel on nii lühieekombaini, pikaeekombaini, freeskombaini ja stabiliseerija tööorgan, lõiketrumlit kasutatakse ka läbinduskilbi kilbis või ekskavaatori noolel.

Hüdrauliliste ekskavaatorite võidukäik

Pärast II Maailmasõda hakati Euroopas aktiivselt hüdraulilisi ekskavaatoreid tootma, et sõjakahjustusi likvideerida. Hüdraulilisi seadmeid hakati lisama põllumajandustraktoritele. Whitlock "Dinkum Digger" monteeritud Fordson Major-Tractor baastraktorile 1952. aastal (See masin oli edasiste traktor-ekskavaatorite eelkäija).

Rauamaagikarjäär

Strekk

Strekk

Strekk

Esimesed Itaalia hüdraulilised ekskavaatorid

Itaalias alustati 1950-ndatel aktiivselt hüdraulilisi roomikvankril pöördkoppekskavaatoreid tootma. Ettevõtte turuosa vähenes pidevalt ja 1982. aastal omandas selle Fiat.

Esimesed hüdraulilised autoekskavaatorid

1953. aastal monteeris Poclain hüdraulilise ekskavaatori TU, mis esilagu oli haagismasin, mis sai hüdropumba pöördemomendi põllumajandustraktori jõuvõllilt, veoauto raamile. Järgnevad TY ekskavaatorid said populaarseks.

Bruneri ekskavaatorite võidukäik

Bruneri patendist alguse saanud hüdrauliliste ekskavaatorite tootmine sai Euroopas täie hoo sisse 1950-ndatel aastatel. Yumbo Y35 ekskavaatoril on peal Bruneri kaubamärk.

Esimene alaasetusega kopavarre hoovastikuga kopplaadur

Esimese 1,7 kuupmeetrise kopplaaduri Hough HO Payloader, mille kopavarre hoovastik oli alaasetusega, e. paiknes kopast allpool tegi 1954. aastal Frank G Hough. See oli oluline samm ohutuse suunas, kuna enne seda liikus hoovastik kopplaaduri juhist mööda ja seetõttu nimetati seda ka peaeemaldajaks (head remover). 

Esimene suure tootlikkusega konveieriga greider

Esimene suure tootlikkusega konveieriga greider oli 1958. aastal nõukogude D369 mida esitleti World EXPO näitusel. Selle tootlikkuseks märgiti 800 kuupmeetrit tunnis. Masina pikkus oli 12,7 m ja konveieri pikkus 15 m. Diisel-elektrilise mootori võimsus oli 300 hj. Traktorskreeper sõitis kiirusega kuni 38 km/h. Selle masina eelkäija oli Euclid BV.

Esimene hüdrauliliselt juhitav liigendkopplaadur

Esimese liigendkopplaaduri millel oli hüdrauliline juhtimissüsteem, leiutas Elmer Wagner 1948. aastal. 1952. aastal sai valmis kõigi vedavate ratastega, hüdraulilise juhtimisega liigendkopplaadur 0,6 ja 2,5 kuupmeetrise kopaga Scoopmobile LD.

Esimene pöördplatvormil noolega kopplaadur

Esimese pöördplatvormil noolega 0,5 kuupmeetrise kopaga kopplaaduri "All-round" tegi Ahlmann 1953. aastal mis oli samas ka Saksamaa esimene kopplaadur.

Esimene mittepööratavate ratastega kopplaadur

Esimese mittepööratavate ratastega kopplaaduri tegi Liebherr Tournadozeri eeskujul 1954. aastal. See oli 1,25 kuupmeetrise kopaga Liebherr Model 90 "Elefant" mis suutis sõita kiirusega 20 km/h.

Mittepööratavate ratastega masin pöörab sarnaselt roomikmasinale, sõites ühe poole ratastega edasi ja teise poolega tagasi. Eesti keeles on mittepööratavate ratastega masina kohta kasutusele võetud ka termin külisroolimisega masin ( laadur, buldooser jne ), inglise keeles skid-steer ja skid-steering.

Esimene haaratskopaga kopplaadur

Esimese haaratskopaga 30 hj kopplaaduri "Hackschaufellader; hoeshovel loader" tegi F W Schwing 1955. aastal. Kopa kohal oli haarats, mis lükkas ammutamise ajal materjali 0,75 kuupmeetrisesse koppa. Nool oli 180 kraadi pöördplatvormil pööratav.

Esimene mitmeotstarbeline kopplaadur

Esimese mitmeotstrbelise kopplaaduri Polytrac tegi Bischoff 1954. aastal. Ratasmasinale monteeriti tugev nool, mida sai pöörata 150 kraadi. Noolele sai monteerida haardkopa, planeerija, kraana või pöördkopa. Masinat kasutati ka tavalise kopplaadurina.

Euroopa suurim kopplaadur 1956. aastal

1956. aastal tegi Kaelble 85 hj ja 1,4 kuupmeetrise kopaga, nelja käiguga, kõigi vedavate ratastega kopplaaduri, mis suutis sõita kuni 42 km/h. See oli Euroopa suurim kopplaadur. 

Caterpillari esimene kopplaadur

1959. aastal tegi Caterpillar esimese kopplaaduri 944. See kopplaadur pööras tagumiste rataste abil, sellel oli 1,5 kuupmeetrine kopp ja bensiini- või diiselmootor.

Esimene Saksamaa liigendkopplaadur

1955. aastal tegi Schopf esimese Saksamaa liigendraamiga, kõigi vedavate ratastega kopplaaduri L142, mis oli teenäitajaks teistele masinatootjatelegi. Tänu liigendraamile said 0,8 kuupmeetrise kopa asendit pöörata 30 kraadi mõlemas suunas. Selleks ajaks ei oldud veel leiutatud kardaanülekannet.

Rootsi esimene kopplaadur

Rootsi esimese kopplaaduri, 0,6 kuupmeetrise kopaga H10 tegi Volvo 1954. aastal Bolinder-Munktells tagurpidi traktorist.

Maailma suurim kopplaadur 1957. aastal

1957. aastal tegi Mixermobile maailma suurima kopplaaduri LD-20. Masin kaalus 23 tonni, kopa laius oli 3,05 m ja maht 4,6 kuupmeetrit. Cumminsi mootori võimsus oli 275 hj.

Esimene käiguajamita hüdrauliline ekskavaator

Esimese hüdraulilise ekskavaatori, mille alusvankril puudus ajam, tegi Norra masinatootja Brødrene Søyland A/S 1956. aastal. Brøyt X töötas kolmesilindrilise Rustoni diiselmootoriga. Ekskavaator tõmbas end edasi noole abil, surudes koppa vastu maad ja tõmmates kopavart ekskavaatori suunas. Hiljem said Brøyt ekskavaatorid sellise odava liikumismeetodi poolest kuulsaks.

Kraana

Kraana on tõstmiseks mõeldud masin. Nimetus tuleb kure ingliskeelsest nimetusest Crane ja viitab pika kaelaga pikajalgsele linnule ja seega vastavale masina kujule. Masina eesmärk on tõsta last kõrgele, täpselt ja stabiilselt. Ekskavaator võib näha välja sarnane, kuid ekskavaatori põhieesmärk on suure tootlikkusega, e. kiire töö ja võime ekskaveerida, e. ammutada, raimata, tühjendada. Kraana on üldjuhul aeglasem kui ekskavaator. Mõnda üldotstarbelist masinat on võimalik kasutada nii tõstuki, kraana, kui ekskavaatorina. 

Esimene USA hüdrauliline ekskavaator

Esimese hüdraulilise ekskavaatori ehitas USA-s Bucyrus-Erie 1954. aastal, võttes aluseks hüdraulilise kraana Hydracrane. Hydrahoe nimeline 0,38 kuupmeetrise kopaga veoautole paigutatud pöördkoppekskavaatorit juhiti selle enda kabiinist.

Toitur ja söötur

Toitur on masin, mis toidab purustit või mõnda teist kaevise töötlemisseadet. Tavaliselt koosneb toitur punkrist ja vibro- või plaatkonveierist. See, kas punkrit peetakse toituri osaks, sõltub punkri mahust ja eraldatusest. Söötur on tõlketermin, mida ei ole õige kasutada toituri mõistes, küll aga kasutatakse seda näiteks paberiseadmetes paberisööturi mõistes. 

Esimene Saksamaa hüdrauliline pärikoppekskavaator

Esimese Saksamaa hüdraulilise pärikoppekskavaatori Liebherr L300 tegi Hans Liebherr 1955. aastal. See ekskavaator töötas 25 hj Deutz mootoriga ja kaalus 5 tonni. Alusvanker sõitis kolmel paarisrattal, et vältida alusraami paindepingeid. Kopa asendit oli võimalik 180 kraadi muuta, muutes nii ekskavaatori pöördkoppekskavaatoriks. 

Esimene hüdrauliline teleskoopnoolega alusvankril greiferkoppekskavaator

Esimese hüdraulilise teleskoopnoolega, alusvankril, 48 hj mootoriga, greiferkoppekskavaatori Atlas 1500 tegi Weyhausen 1956. aastal. 135 kraadise pöörderaadiusega ja vastukaaluga 3,35 m pikkune nool oli pikendatav 5 meetrini. Ilma alusvankrita sarnase ekskavaatori Atlas 600 tegi Weyhausen 1949. aastal. 

Esimese Saksamaa täishüdrauliline pöördkoppekskavaator

Esimese Saksamaa täishüdraulilise pöördkoppekskavaatori B504 tegi Demag 1956. aastal. Ekskavaatoril oli 0,4 kuupmeetrine kopp ja 41 hj Deutzi kolmesilindriline diiselmootor kahe Pittleri kõrgsurvepumbaga kahe eraldi õliringe jaoks, mis käitasid nii tööorganit kui ka käiguosa. Tänu sellele, et ei olnud vaja kasutada enam trosse, trossitrumleid, trumlisidureid ja -pidureid kuna kõik see oli asendatud hüdrosüsteemiga, oli ekskavaatori mass 10 tonni 15 tonni asemel, kui see oleks olnud mehaaniline. Sellele arengule järgnesid kohe ka teised Saksamaa masinatootjad: Gottwald Hydro 35 1958. aastal, Gergen LG30, Mengele Hydromaticus ja Wieger M1560 Unidachs.

Pealmaakaevandamine

Pealmaakaevandamine on kaevandamismoodus, mille puhul kaevandatakse karjääris, väljal või veekogu pinnalt. Kaevandamiseks rajatakse pealmaakaeveõõned, mis kokku moodustavad karjääri. Pealmaakaevandamine on vastand terminile - allmaakaevandamine, tähistades kaevandamiskohta. Mõiste lühendamise ja eestindamise käigus on kasutusele võetud mõiste avakaevandamine, mis = pealmaakaevandamine.

Kasutusse on jäänud mitmeid mõisteid mis ei ole head ja tekitavad segadust ( lahtine kaevandamine, avatud kaevandamine, maapealne kaevandamine, karjääriviisiline kaevandamine, avamaa kaevandamine, avamaa kaevandus, avamaakarjäär). Nende mõistete kasutamine tehnoloogilises kontekstis on mittesoovitav.

Esimene elevaatorkonveieriga mootorgreider

Esimese elevaatorkonveieriga mootorgreideri tegi Adams 1957. aastal. Greiderile monteeriti Reisseri "Elegrader", millel oli 23 kuupmeetrise minutitootlikkusega 75 hj konveier. Järelveetav elevaatorkonveieriga greider tehti 1932. aastal.

Välispuistang

Välispuistang on kaevandatud või kaevandatavast alast väljaspool asuv katendipuistang, mis on paigutatud nii, et see ei takista maavara väljamist.

Strekk

Tõsteseade

Tõsteseade on statsionaar- e. püsiseade mida kasutatakse kaevise, inimeste või masinate ja tarvikute tõstmiseks (tõsteks).

Kong

Kong on tõsteseadme tööorgan. Kong koosneb raamist ja platvormidest ning kaitsevõrest. Tavaliselt on kong ühe- kuni kolmekorruseline. Kongi abil tõstetakse (ja lastakse alla)  kaevandusest šahti kaudu inimesi ja vagonette. Kong ripub trosside küljes ja liigub mööda juhtlatte ning on varustatud pidurdussüsteemiga. 

Tõsteratas

Tõsteratas on tõstetornis asuv ratas, millel liigub tõstetross.

Karjäärikallur

Karjäärikallur on karjääris materjali vedamiseks mõeldud kallur. Karjäärikalluri erisurve ja mõõtmed on suuremad kui maanteekalluril. Enimlevinud karjäärikallur on jäiga raamiga kaheteljeline kallur.

Kombainilaava

Kombainilaava on laava, kus raimab ja laadib laavakombain.

Katendi eemaldamine

Katendi eemaldamine on protsess mille korral katend veetakse paljandatud alalt välispuistangusse.

Katendit veetakse tavaliselt karjäärikalluritega.

Allmaakaeveõõs

Allmaakaeveõõs on selline maapõue rajatud (läbindatud) horisontaalne või kaldkaeveõõs, mille läbindamisel kaeveeõõne kattekivimeid ei ole eemaldatud. Šahti, surfi ja puuraugu puhul kattekivimid eemaldatakse, kuid kuna enamus kaeveõõnest on rajatud ilma katte- ja külgkivimeid eemaldamata, siis nimetatakse ka neid kaeveõõsi allmaakaeveõõnteks. Samuti eemaldatakse horisontaal- või kaldkaeveeõnte suudmete piirkonnas kattekivimeid, kuid enamus kaeveeõnest on rajatud maapõue ilma kattekivimeid eemaldamata. 

Kattekivim

Kattekivim on kivim, mis katab allmaakaeveõõsi.

Esimene kiire ülepeakopplaadur

Esimese kiire ülepeakopplaaduri tegi Eimco 1953 aastal. Eimco 105 mootor asus taga ja kabiin ees. Masin saavutas 1,2 kuupmeetrise kopaga tsükliajaks vaid 10 kuni 12 sekundit tänu millele muutus see populaarseks kopplaaduriks.

Dolokivijääk

Liivapesuvann

Lühiesi

Lühiesi on lühike esi e. töökoht mis sobib ühele masinale, kui see põhioperatsioone tehes seisab paigal või töötab samas kohas. Lühiees töötab lühieekombain, laadur, ekskavaator, puurvanker, oherdi jt. mäemasinad. Lühiee mõõtmed sõltuvad masinast või käsitsikaevandamise korral inimesest. Tavaliselt on tegu inimese puhul 2..10 m, ja masina puhul masina töölaiusega, mis on ca 5..15 m tavamasinate puhul ja kuni 60 m gigantmasinate puhul.

Mõiste on pigem kasutusel kaevandustes kui karjäärides.

Sump

Sump on kaeveõõs, mis asub šahti või karjääri alumises osas. Sumpa kasutatakse veekogurina või tõsteseadmete asukohana.

Kaevandusjärgne ..

Mõistet "kaevandusjärgne" kasutatakse ilmselt "kaevandamisjärgse" mõistes, selgitades, mis toimub pärast kaevandamist. Kuna kaevandus ei ole tegevus, vaid objekt, siis tähistaks "kaevandusjärgne" olukorda kaeveõõntes või kaevanduse territooriumil. Et ei tekiks arusaamatust, siis on õige kasutada mõistet kaevandamisjärgne ja "kaevandusjärgne" on halb termin.

Skipp

Skipp on statsionaartõsteseade kaevise tõstmiseks. Skipi kuju on kõrge ja kitsas, nii, et see mahuks sõitma kas šahtis või selle jaoks eraldatud osas šahtist. Skipi maht on seotud ka trosside tõstevõimega. Seega kasutatakse sügavamas kaevanduses väiksemat e. kergemat skippi. Skipp liigub mööda juhtlatte ja tühjendab kaevise kas selle alumises otsas asuva luugi kaudu või kallutades ülemise ava kaudu.

Varinguauk

Kivimurd

Varisenud stollisuue

Lubjakivikarjäär

Hüdrauliline ekskavaator

Hüdrauliline ekskavaator on hüdroajami abil töötav ekskavaator. Eelkõige peetakse silmas põhioperatsioonide teostamist - ammutamine, pööramine, tühjendamine. Kui neid operatsioone teostatakse hüdromootorite ja hüdrosilindrite abil, siis on ekskavaator hüdrauliline. Paljudel ekskavaatoritel on ka käiguosa hüdrauliline e. ekskavaator sõidab hüdromootorite abil. Mobiilse ekskavaatori puhul on tavaline, et hüdropumpa käitab diiselmootor. 

Rummu

Raudteealuse süvendi ja tunneli läbindamine Irus

Karjäärid

 

Karjäärid kaardil

Kaart

Maardu fosforiidikaevandus

Tammemäe liivakarjäär

Kurevere dolomiidikarjäär / dolokivikarjäär

Suurkõrtsi lubjakivikarjäär

Kuulsaim Saksa haagisskreeper 1955. aastal

1955. aastal oli Saksamaa kuulsaim haagisskreeper mehaaniline Frisch M4.5 ja M6 kastimahuga 4,5 ja 6 kuupmeetrit. Neid veeti vastavalt 60 ja 90 hj võimsusega roomiktraktoritega. Kuna kast oli pealt avatud, siis sai skreeperit täita ka ekskavaatoriga.

Esimene kiire traktorskreeper Tournapull C

Esimese kiire traktorskreeperi tegi Westinghouse pärast LeTourneau ülesostmist 1953. aastal. Siduriga ja kardaanülekandega Tournapull C suutis sõita kiirusega kuni 48 km/h.

Esimene liigendtelgedega greider

Esimese greideri Super 500 (170hj; 14,5t; Rolls Royce diiselmootor), millel lisaks kõigile vedavatele ratastele sai kõiki rattatid pöörata, tegi Aveling-Austin. See saavutati liigendtelgede ja kardaanülekande abil. Super 500 neljarattaline eelkäija oli 99-H.

Esimesed buldooserskreeperid

Esimesed buldooserskreeperid SR53 tegi Menck 1953. aastal. Masin töötas süstikrežiimis, ilma vajaduseta ümber pöörata, ammutades ühe käiguga 6,5 m3 materjali. 

Suurim buldooser 1955. aastal

1955. aastal tegi Euclid kahe 195 hj mootoriga buldooseri Euclid TC-12 5,95 m laiuse saha hõlmaga. Kaks mootorit võimaldasid buldooseril pöörata koha peal. TC-12 jäi mõneks ajaks maailma suurimaks buldooseriks.

Suurim järelveetav skreeper 1954. aastal

1954. aastal tegi MRS 660 hj võimsusega traktorile 38 kuupmeetrise kastimahuga tõmmatava skreeperi MRS HW40. Vedamist ja veojõu tasakaalustamist aitas reguleerida traktorit ja skreeperit ühendav hüdrosilinder.

Esimene tagaasetusega mootoriga traktorskreeper

Esimese traktorskreeperi 16 TDT-23SH, millel lisaks vedavale esiasetusega ajamile oli ka tagaasetusega 190 hj võimsusega mootor, tegi Euclid 1950ndate alguses. See suurendas haakumist e. hõõrdejõudu ratta ja maa vahel, kuna täislastis skreeperikasti raskus surus koos mootoriga tagaratastele. 

Flotoliiv

Flotoliiv on flotatsioonrikastamise jääk, liiv e. aheraine, mis vajus flotovannis põhja, ja pumbati koos veega, e. pulbina flotoliivapuistangusse, kus see settis.

Võimsaim buldooser 1954. aastal

1954. aastal tegi Caterpillar kuulsa buldooseri D9. See oli sel ajal võimsaim buldooser 285 hj võimsusega ja 28 tonnise massiga. Seda masinat võib nimeta ka 20. sajandi olulisimaks masinaks.

Vahelaane V kruusakarjäär

Vahelaane II kruusakarjäär

Mehaaniline ekskavaator

Mehaaniline ekskavaator on mehaanilise noole ja kopa ajamiga ekskavaator. Noolt, koppa ja kopavart liigutatakse mehaaniliselt, e. trosside, kettide, hammasrataste või hammaslattide abil. Seejuures võib ekskavaatori mootor ja ajam olla erinev - auru-, elektri-, diisel-, hüdro-, pneumo- vm.

Tänapäeval tehakse enamus ekskavaatoreid hüdraulilise ajamiga. Mehaanilised on olnud enamus ekskavaatorite tüüpe, näiteks:

• Draglain
• Greiferkoppekskavaator
• Haardkoppekskavaator
• Karjääriekskavaator
• Mehaaniline pärikoppekskavaator
• Mehaaniline pöördkoppekskavaator
• Paljukopaline kettekskavaator
• Pärikoppekskavaator
• Pöördkoppekskavaator
• Rootorekskavaator

Kaevandussektor

Kaevandussektor on vilets ehk vale mõiste, kuna seda kasutatakse valdkonna mõistes, kuigi kaevandus ei ole valdkond. 

Parem on kasutada näiteks mõisteid kaevandamine, mäetööstus, kaevandajad, mäetöösturid, mäendus. 

Kaevandussektor ehk kaevandusest väljalõigatud lõik:

Voose kruusakarjäär

Esimene Saksamaa greider

Esimese Saksamaa greideri tegi O&K 1951. aastal. Sellel 15 tonnisel "Erdhobelil" oli 95 hj võimsusega mootor ja 3,8 m laiune sahk. Ameerikas oli selleks ajaks greidereid arendatud juba 80 aastat.

Esimene iselaadiv traktorskreeper - elevaatorskreeper

Esimese traktorskreeperi, mis laadis oma kasti ise elevaatorkonveieri abil, tegi Hancock 1952. aastal. Seda järgisid hiljem Allis-Chalmers, John Deere, Euclid, Michigan, Letourneau-Westinghouse ja Terex. Clark ühendas hiljem Hancocki Michiganiga.

Maailma suurim ekskavaator 1951. aastal

1951. aastal tegi Rapier maailma suurima - 15,3 kuupmeetrise kopaga ja 85,9 m pikkuse noolega sammuva draglaini W1400, mis kaalus 1520 tonni.

Kas kaevandus on pildil?

Ei, kaevandus ei ole pildil

Pildil on pruunsöekarjäär ehk ligniidikarjäär

kaevandus

karjäär