Maailma suurimad ekskavaatorid

Ekskavaatorite võimekus väljendub tootlikkuses ja tööulatuses. Tootlikkust võib iseloomustada kopamahu abil ja tööulatust noole pikkuse abil. Noole pikkususest ja kopamahust sõltub ka mass. Seega võib nende kolme näitaja abil iseloomustada ekskavaatori suurust.

Suurima kopamahuga ekskavaator oli 170 m3 kopaga draglain Big Muskie. Massilt on suurim 14200 tonnine rootorekskavaator SRs 8000. Ühekopalistest pärikoppekskavaatoritest oli suurim 140 m3 ja 13600 tonnise massiga paljandusekskavaator The Captain. Suurim mehaaniline karjääriekskavaator on 100 m3 TYHI WK-75. Suurim hüdrauliline ekskavaator on 65 m3 kopaga 1270 tonnine Caterpillar 6120B H FS

Tooberpump

Tooberpump on enne elektri-, auru- ja diiselmootorite leiutamist kasutatud pump, mis koosneb köiega üksteise külge seotud toobritest (ämbritest, pangedest, kopsikutest). Toobrid moodustasid keti ja sellist ketti ajasid ringi inimesed, loomad, või vesiratas. Sarnasest masinast on arendatud elevaatorkonveier, paljukopaline kettekskavaator ja kolbpump. Kui toobrit kasutatakse kaevise tõstmiseks, siis nimetatakse seda tõstetoobriks, mis mingis kontekstis muutus kopsikuks (bucket) ja seejärel juba kopaks, kui see monteeriti sobiva masina külge. 

Sompa

Elevaatorkonveier

Elevaatorkonveier on järsk kaldkonveier, mille lindile või ketile (kettidele) on lisatud kraabid või kopad puistematerjali tõstmiseks. Elevaatorkonveierit kasutatakse traktorskreeperi toiturina ja tehastes puistematerjali tõstmiseks.

Rikastusvabrik

Kaabliader

Kaabliader on konks, millega tõmmatakse pinnasesse vagu ja paigaldatakse vao põhja kaabel. Vagu vajub, või surutakse seejärel kinni. Kaabliatra saab kasutada tööorganina mitmetel masinatel: traktoril, buldooseril, spetsiaalselt kaabli paigaldamiseks ehitatud traktoril või pöörkoppekskavaatoril.

Turbaväli

Turbaväli on ala, kus kasutatakse turba kaevandamiseks väljakkaevandamise kaevandamisviisi. Turbaväli on ümbritsetud veekõrvalduskraavidega.

Avamusjoon

Avamusjoon on joon, mis tekib kihi ( või kihindi ) lõikumisel maapinnaga. Täpsemalt on joon kihi põhja ja maapinna lõikumise kohas. Kihi põhja ja lae lõikejoonte vahele jääb avamusala. Ühel pool joont kihti e. maavara ei ole ja teisel pool on. Eestis kalduvad kihid lõuna suunas, seega kiht on joonest lõuna pool, kuid põhja pool ei ole. 

Avamusala

Avamusala on ala, kus kiht või kihind avaneb maapinnale.

Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär paikneb avamusalal ja seetõttu järgib selle ida ja põhjaserv avamusjoont:

Katend

Katend on maavara kattev materjal (kivim) kui tegu on karjääriga. Kui tegu on kaevandusega siis nimetatakse seda kattekivimiks. Katendit teisaldatakse, eemaldatakse ja kooritakse. Kattekivimeid hoitakse.

Pinnas

Pinnas on mäenduses katendi (tavaliselt pehme katendi e. kvaternaarisetete) pealmises kihis lasuv materjal (topsoil), mis on tavaliselt kasvupinnas. Tuleb ette ka olukordi, kus pinnaseks nimetatakse pinda (maapind, astangu pind, astangu lagi jne), kuid see tekitab tavaliselt segadust. Seega on pinnasega teostatavad protsessid koorimine, ladustamine ja laotamine. Pinnast ei kaevandata, kaevata, puurita, süvendata jne.

Lõiketrummel

Lõiketrummel ( cutting drum, cutting head, lõikepea ) on lõiketeradega (lõiketera, pöördtera, hammas) trummel, mida kasutatakse raimamismasina tööorganina. Lõiketrummel on nii lühieekombaini, pikaeekombaini, freeskombaini ja stabiliseerija tööorgan, lõiketrumlit kasutatakse ka läbinduskilbi kilbis või ekskavaatori noolel.

Hüdrauliliste ekskavaatorite võidukäik

Pärast II Maailmasõda hakati Euroopas aktiivselt hüdraulilisi ekskavaatoreid tootma, et sõjakahjustusi likvideerida. Hüdraulilisi seadmeid hakati lisama põllumajandustraktoritele. Whitlock "Dinkum Digger" monteeritud Fordson Major-Tractor baastraktorile 1952. aastal (See masin oli edasiste traktor-ekskavaatorite eelkäija).

Rauamaagikarjäär

Strekk

Strekk

Strekk

Esimesed Itaalia hüdraulilised ekskavaatorid

Itaalias alustati 1950-ndatel aktiivselt hüdraulilisi roomikvankril pöördkoppekskavaatoreid tootma. Ettevõtte turuosa vähenes pidevalt ja 1982. aastal omandas selle Fiat.

Esimesed hüdraulilised autoekskavaatorid

1953. aastal monteeris Poclain hüdraulilise ekskavaatori TU, mis esilagu oli haagismasin, mis sai hüdropumba pöördemomendi põllumajandustraktori jõuvõllilt, veoauto raamile. Järgnevad TY ekskavaatorid said populaarseks.

Bruneri ekskavaatorite võidukäik

Bruneri patendist alguse saanud hüdrauliliste ekskavaatorite tootmine sai Euroopas täie hoo sisse 1950-ndatel aastatel. Yumbo Y35 ekskavaatoril on peal Bruneri kaubamärk.

Esimene alaasetusega kopavarre hoovastikuga kopplaadur

Esimese 1,7 kuupmeetrise kopplaaduri Hough HO Payloader, mille kopavarre hoovastik oli alaasetusega, e. paiknes kopast allpool tegi 1954. aastal Frank G Hough. See oli oluline samm ohutuse suunas, kuna enne seda liikus hoovastik kopplaaduri juhist mööda ja seetõttu nimetati seda ka peaeemaldajaks (head remover). 

Esimene suure tootlikkusega konveieriga greider

Esimene suure tootlikkusega konveieriga greider oli 1958. aastal nõukogude D369 mida esitleti World EXPO näitusel. Selle tootlikkuseks märgiti 800 kuupmeetrit tunnis. Masina pikkus oli 12,7 m ja konveieri pikkus 15 m. Diisel-elektrilise mootori võimsus oli 300 hj. Traktorskreeper sõitis kiirusega kuni 38 km/h. Selle masina eelkäija oli Euclid BV.

Esimene hüdrauliliselt juhitav liigendkopplaadur

Esimese liigendkopplaaduri millel oli hüdrauliline juhtimissüsteem, leiutas Elmer Wagner 1948. aastal. 1952. aastal sai valmis kõigi vedavate ratastega, hüdraulilise juhtimisega liigendkopplaadur 0,6 ja 2,5 kuupmeetrise kopaga Scoopmobile LD.

Esimene pöördplatvormil noolega kopplaadur

Esimese pöördplatvormil noolega 0,5 kuupmeetrise kopaga kopplaaduri "All-round" tegi Ahlmann 1953. aastal mis oli samas ka Saksamaa esimene kopplaadur.

Esimene mittepööratavate ratastega kopplaadur

Esimese mittepööratavate ratastega kopplaaduri tegi Liebherr Tournadozeri eeskujul 1954. aastal. See oli 1,25 kuupmeetrise kopaga Liebherr Model 90 "Elefant" mis suutis sõita kiirusega 20 km/h.

Mittepööratavate ratastega masin pöörab sarnaselt roomikmasinale, sõites ühe poole ratastega edasi ja teise poolega tagasi. Eesti keeles on mittepööratavate ratastega masina kohta kasutusele võetud ka termin külisroolimisega masin ( laadur, buldooser jne ), inglise keeles skid-steer ja skid-steering.

Esimene haaratskopaga kopplaadur

Esimese haaratskopaga 30 hj kopplaaduri "Hackschaufellader; hoeshovel loader" tegi F W Schwing 1955. aastal. Kopa kohal oli haarats, mis lükkas ammutamise ajal materjali 0,75 kuupmeetrisesse koppa. Nool oli 180 kraadi pöördplatvormil pööratav.

Esimene mitmeotstarbeline kopplaadur

Esimese mitmeotstrbelise kopplaaduri Polytrac tegi Bischoff 1954. aastal. Ratasmasinale monteeriti tugev nool, mida sai pöörata 150 kraadi. Noolele sai monteerida haardkopa, planeerija, kraana või pöördkopa. Masinat kasutati ka tavalise kopplaadurina.

Euroopa suurim kopplaadur 1956. aastal

1956. aastal tegi Kaelble 85 hj ja 1,4 kuupmeetrise kopaga, nelja käiguga, kõigi vedavate ratastega kopplaaduri, mis suutis sõita kuni 42 km/h. See oli Euroopa suurim kopplaadur. 

Caterpillari esimene kopplaadur

1959. aastal tegi Caterpillar esimese kopplaaduri 944. See kopplaadur pööras tagumiste rataste abil, sellel oli 1,5 kuupmeetrine kopp ja bensiini- või diiselmootor.

Esimene Saksamaa liigendkopplaadur

1955. aastal tegi Schopf esimese Saksamaa liigendraamiga, kõigi vedavate ratastega kopplaaduri L142, mis oli teenäitajaks teistele masinatootjatelegi. Tänu liigendraamile said 0,8 kuupmeetrise kopa asendit pöörata 30 kraadi mõlemas suunas. Selleks ajaks ei oldud veel leiutatud kardaanülekannet.

Rootsi esimene kopplaadur

Rootsi esimese kopplaaduri, 0,6 kuupmeetrise kopaga H10 tegi Volvo 1954. aastal Bolinder-Munktells tagurpidi traktorist.

Maailma suurim kopplaadur 1957. aastal

1957. aastal tegi Mixermobile maailma suurima kopplaaduri LD-20. Masin kaalus 23 tonni, kopa laius oli 3,05 m ja maht 4,6 kuupmeetrit. Cumminsi mootori võimsus oli 275 hj.

Esimene käiguajamita hüdrauliline ekskavaator

Esimese hüdraulilise ekskavaatori, mille alusvankril puudus ajam, tegi Norra masinatootja Brødrene Søyland A/S 1956. aastal. Brøyt X töötas kolmesilindrilise Rustoni diiselmootoriga. Ekskavaator tõmbas end edasi noole abil, surudes koppa vastu maad ja tõmmates kopavart ekskavaatori suunas. Hiljem said Brøyt ekskavaatorid sellise odava liikumismeetodi poolest kuulsaks.

Kraana

Kraana on tõstmiseks mõeldud masin. Nimetus tuleb kure ingliskeelsest nimetusest Crane ja viitab pika kaelaga pikajalgsele linnule ja seega vastavale masina kujule. Masina eesmärk on tõsta last kõrgele, täpselt ja stabiilselt. Ekskavaator võib näha välja sarnane, kuid ekskavaatori põhieesmärk on suure tootlikkusega, e. kiire töö ja võime ekskaveerida, e. ammutada, raimata, tühjendada. Kraana on üldjuhul aeglasem kui ekskavaator. Mõnda üldotstarbelist masinat on võimalik kasutada nii tõstuki, kraana, kui ekskavaatorina. 

Esimene USA hüdrauliline ekskavaator

Esimese hüdraulilise ekskavaatori ehitas USA-s Bucyrus-Erie 1954. aastal, võttes aluseks hüdraulilise kraana Hydracrane. Hydrahoe nimeline 0,38 kuupmeetrise kopaga veoautole paigutatud pöördkoppekskavaatorit juhiti selle enda kabiinist.

Toitur ja söötur

Toitur on masin, mis toidab purustit või mõnda teist kaevise töötlemisseadet. Tavaliselt koosneb toitur punkrist ja vibro- või plaatkonveierist. See, kas punkrit peetakse toituri osaks, sõltub punkri mahust ja eraldatusest. Söötur on tõlketermin, mida ei ole õige kasutada toituri mõistes, küll aga kasutatakse seda näiteks paberiseadmetes paberisööturi mõistes. 

Esimene Saksamaa hüdrauliline pärikoppekskavaator

Esimese Saksamaa hüdraulilise pärikoppekskavaatori Liebherr L300 tegi Hans Liebherr 1955. aastal. See ekskavaator töötas 25 hj Deutz mootoriga ja kaalus 5 tonni. Alusvanker sõitis kolmel paarisrattal, et vältida alusraami paindepingeid. Kopa asendit oli võimalik 180 kraadi muuta, muutes nii ekskavaatori pöördkoppekskavaatoriks. 

Esimene hüdrauliline teleskoopnoolega alusvankril greiferkoppekskavaator

Esimese hüdraulilise teleskoopnoolega, alusvankril, 48 hj mootoriga, greiferkoppekskavaatori Atlas 1500 tegi Weyhausen 1956. aastal. 135 kraadise pöörderaadiusega ja vastukaaluga 3,35 m pikkune nool oli pikendatav 5 meetrini. Ilma alusvankrita sarnase ekskavaatori Atlas 600 tegi Weyhausen 1949. aastal. 

Esimese Saksamaa täishüdrauliline pöördkoppekskavaator

Esimese Saksamaa täishüdraulilise pöördkoppekskavaatori B504 tegi Demag 1956. aastal. Ekskavaatoril oli 0,4 kuupmeetrine kopp ja 41 hj Deutzi kolmesilindriline diiselmootor kahe Pittleri kõrgsurvepumbaga kahe eraldi õliringe jaoks, mis käitasid nii tööorganit kui ka käiguosa. Tänu sellele, et ei olnud vaja kasutada enam trosse, trossitrumleid, trumlisidureid ja -pidureid kuna kõik see oli asendatud hüdrosüsteemiga, oli ekskavaatori mass 10 tonni 15 tonni asemel, kui see oleks olnud mehaaniline. Sellele arengule järgnesid kohe ka teised Saksamaa masinatootjad: Gottwald Hydro 35 1958. aastal, Gergen LG30, Mengele Hydromaticus ja Wieger M1560 Unidachs.

Pealmaakaevandamine

Pealmaakaevandamine on kaevandamismoodus, mille puhul kaevandatakse karjääris, väljal või veekogu pinnalt. Kaevandamiseks rajatakse pealmaakaeveõõned, mis kokku moodustavad karjääri. Pealmaakaevandamine on vastand terminile - allmaakaevandamine, tähistades kaevandamiskohta. Mõiste lühendamise ja eestindamise käigus on kasutusele võetud mõiste avakaevandamine, mis = pealmaakaevandamine.

Kasutusse on jäänud mitmeid mõisteid mis ei ole head ja tekitavad segadust ( lahtine kaevandamine, avatud kaevandamine, maapealne kaevandamine, karjääriviisiline kaevandamine, avamaa kaevandamine, avamaa kaevandus, avamaakarjäär). Nende mõistete kasutamine tehnoloogilises kontekstis on mittesoovitav.

Esimene elevaatorkonveieriga mootorgreider

Esimese elevaatorkonveieriga mootorgreideri tegi Adams 1957. aastal. Greiderile monteeriti Reisseri "Elegrader", millel oli 23 kuupmeetrise minutitootlikkusega 75 hj konveier. Järelveetav elevaatorkonveieriga greider tehti 1932. aastal.

Välispuistang

Välispuistang on kaevandatud või kaevandatavast alast väljaspool asuv katendipuistang, mis on paigutatud nii, et see ei takista maavara väljamist.

Strekk

Tõsteseade

Tõsteseade on statsionaar- e. püsiseade mida kasutatakse kaevise, inimeste või masinate ja tarvikute tõstmiseks (tõsteks).

Kong

Kong on tõsteseadme tööorgan. Kong koosneb raamist ja platvormidest ning kaitsevõrest. Tavaliselt on kong ühe- kuni kolmekorruseline. Kongi abil tõstetakse (ja lastakse alla)  kaevandusest šahti kaudu inimesi ja vagonette. Kong ripub trosside küljes ja liigub mööda juhtlatte ning on varustatud pidurdussüsteemiga. 

Tõsteratas

Tõsteratas on tõstetornis asuv ratas, millel liigub tõstetross.

Karjäärikallur

Karjäärikallur on karjääris materjali vedamiseks mõeldud kallur. Karjäärikalluri erisurve ja mõõtmed on suuremad kui maanteekalluril. Enimlevinud karjäärikallur on jäiga raamiga kaheteljeline kallur.

Kombainilaava

Kombainilaava on laava, kus raimab ja laadib laavakombain.

Katendi eemaldamine

Katendi eemaldamine on protsess mille korral katend veetakse paljandatud alalt välispuistangusse.

Katendit veetakse tavaliselt karjäärikalluritega.

Allmaakaeveõõs

Allmaakaeveõõs on selline maapõue rajatud (läbindatud) horisontaalne või kaldkaeveõõs, mille läbindamisel kaeveeõõne kattekivimeid ei ole eemaldatud. Šahti, surfi ja puuraugu puhul kattekivimid eemaldatakse, kuid kuna enamus kaeveõõnest on rajatud ilma katte- ja külgkivimeid eemaldamata, siis nimetatakse ka neid kaeveõõsi allmaakaeveõõnteks. Samuti eemaldatakse horisontaal- või kaldkaeveeõnte suudmete piirkonnas kattekivimeid, kuid enamus kaeveeõnest on rajatud maapõue ilma kattekivimeid eemaldamata. 

Kattekivim

Kattekivim on kivim, mis katab allmaakaeveõõsi.

Esimene kiire ülepeakopplaadur

Esimese kiire ülepeakopplaaduri tegi Eimco 1953 aastal. Eimco 105 mootor asus taga ja kabiin ees. Masin saavutas 1,2 kuupmeetrise kopaga tsükliajaks vaid 10 kuni 12 sekundit tänu millele muutus see populaarseks kopplaaduriks.

Dolokivijääk

Liivapesuvann

Lühiesi

Lühiesi on lühike esi e. töökoht mis sobib ühele masinale, kui see põhioperatsioone tehes seisab paigal või töötab samas kohas. Lühiees töötab lühieekombain, laadur, ekskavaator, puurvanker, oherdi jt. mäemasinad. Lühiee mõõtmed sõltuvad masinast või käsitsikaevandamise korral inimesest. Tavaliselt on tegu inimese puhul 2..10 m, ja masina puhul masina töölaiusega, mis on ca 5..15 m tavamasinate puhul ja kuni 60 m gigantmasinate puhul.

Mõiste on pigem kasutusel kaevandustes kui karjäärides.

Sump

Sump on kaeveõõs, mis asub šahti või karjääri alumises osas. Sumpa kasutatakse veekogurina või tõsteseadmete asukohana.

Kaevandusjärgne ..

Mõistet "kaevandusjärgne" kasutatakse ilmselt "kaevandamisjärgse" mõistes, selgitades, mis toimub pärast kaevandamist. Kuna kaevandus ei ole tegevus, vaid objekt, siis tähistaks "kaevandusjärgne" olukorda kaeveõõntes või kaevanduse territooriumil. Et ei tekiks arusaamatust, siis on õige kasutada mõistet kaevandamisjärgne ja "kaevandusjärgne" on halb termin.

Skipp

Skipp on statsionaartõsteseade kaevise tõstmiseks. Skipi kuju on kõrge ja kitsas, nii, et see mahuks sõitma kas šahtis või selle jaoks eraldatud osas šahtist. Skipi maht on seotud ka trosside tõstevõimega. Seega kasutatakse sügavamas kaevanduses väiksemat e. kergemat skippi. Skipp liigub mööda juhtlatte ja tühjendab kaevise kas selle alumises otsas asuva luugi kaudu või kallutades ülemise ava kaudu.

Varinguauk

Kivimurd

Varisenud stollisuue

Lubjakivikarjäär

Hüdrauliline ekskavaator

Hüdrauliline ekskavaator on hüdroajami abil töötav ekskavaator. Eelkõige peetakse silmas põhioperatsioonide teostamist - ammutamine, pööramine, tühjendamine. Kui neid operatsioone teostatakse hüdromootorite ja hüdrosilindrite abil, siis on ekskavaator hüdrauliline. Paljudel ekskavaatoritel on ka käiguosa hüdrauliline e. ekskavaator sõidab hüdromootorite abil. Mobiilse ekskavaatori puhul on tavaline, et hüdropumpa käitab diiselmootor. 

Rummu

Raudteealuse süvendi ja tunneli läbindamine Irus

Karjäärid

 

Karjäärid kaardil

Kaart

Maardu fosforiidikaevandus

Tammemäe liivakarjäär

Kurevere dolomiidikarjäär / dolokivikarjäär

Suurkõrtsi lubjakivikarjäär

Kuulsaim Saksa haagisskreeper 1955. aastal

1955. aastal oli Saksamaa kuulsaim haagisskreeper mehaaniline Frisch M4.5 ja M6 kastimahuga 4,5 ja 6 kuupmeetrit. Neid veeti vastavalt 60 ja 90 hj võimsusega roomiktraktoritega. Kuna kast oli pealt avatud, siis sai skreeperit täita ka ekskavaatoriga.

Esimene kiire traktorskreeper Tournapull C

Esimese kiire traktorskreeperi tegi Westinghouse pärast LeTourneau ülesostmist 1953. aastal. Siduriga ja kardaanülekandega Tournapull C suutis sõita kiirusega kuni 48 km/h.

Esimene liigendtelgedega greider

Esimese greideri Super 500 (170hj; 14,5t; Rolls Royce diiselmootor), millel lisaks kõigile vedavatele ratastele sai kõiki rattatid pöörata, tegi Aveling-Austin. See saavutati liigendtelgede ja kardaanülekande abil. Super 500 neljarattaline eelkäija oli 99-H.

Esimesed buldooserskreeperid

Esimesed buldooserskreeperid SR53 tegi Menck 1953. aastal. Masin töötas süstikrežiimis, ilma vajaduseta ümber pöörata, ammutades ühe käiguga 6,5 m3 materjali. 

Suurim buldooser 1955. aastal

1955. aastal tegi Euclid kahe 195 hj mootoriga buldooseri Euclid TC-12 5,95 m laiuse saha hõlmaga. Kaks mootorit võimaldasid buldooseril pöörata koha peal. TC-12 jäi mõneks ajaks maailma suurimaks buldooseriks.

Suurim järelveetav skreeper 1954. aastal

1954. aastal tegi MRS 660 hj võimsusega traktorile 38 kuupmeetrise kastimahuga tõmmatava skreeperi MRS HW40. Vedamist ja veojõu tasakaalustamist aitas reguleerida traktorit ja skreeperit ühendav hüdrosilinder.