Rikastamine, separation, beneficiation ja enrichment

Põlevkivi rikastatakse raskes vedelikus ujutamise teel. Selle protsessi nimetus on inglise keeles Heavy Media Separation (HMS). Rõhk on sõnal separation e. eraldamine. Põlevkivi eraldatakse lubjakivist selle erineva mahumassi ja raske vedeliku (2,2t/m3) abil.

Rikastamine aga selle mõiste sisulises mõttes tähendab eelkõige keerukat ja mitmeoperatsioonilist protsessi, mis võib hõlmata loksutamist, loputamist, kuumutamist, tsentrifuugimist, ioniseerimist, elektrifitseerimist, hapendamist ja kiiritamist. Sel juhul nimetatakse seda protsessi inglise keeles "beneficiation".

Enrichment aga, (mis on küll otsetõlkes обогащение) on kasutuses näiteks uraanimaagist uraani eraldamise protsessi kohta, mis hõlmab kiiritamist ja tsentrifuugimist.

Enrichment on halb termin põlevkivi rikastamise kohta. Hea termin on separation e. HMS.

Tournadozer

1946. aastal tegi LeTorneau 12,8 tonnise ja 186 hj mootoriga ratasbuldooseri, millel oli käigukast ja mittepööratavate ratastega kangjuhtimine ning mis sai nimeks Tournadozer. Neid buldoosereid tehti 17000. Tournadozer suutis sõita 31 km/h olles oluliselt kiirem kui roomikbuldooser. 

Ajalooline mehaaniline üldotstarbeline ekskavaator Åkerman-Eslöv 350

Åkermans-Eslöv 350 on ajalooline mehaaniline üldotstarbeline ekskavaator. Selle koppa sai kasutada nii pärikopana kui pöördkopana või heitkopana. Lisaks sai kasutada teisi tööorganeid, näiteks tõstukiharki. Alusvanker oli muudetav - roomikvanker, ratasvanker või haagisvanker. Ekskavaatorit valmistas tehas AB Åkermans Gjuteri och Mekaniska Verkstad. Selle tootjaettevõtte järeltulija e. uus omanik oli Volvo Construction Equipment. 

Ekskavaatori põhiandmed: 

Mass 10t 

Noole pikkus 3,3..5,8m 

Tõstevõime 4t 

Kopamaht 0,3m3

Esimesed roomiktraktorid

1920ndatel ehitati Ameerikas suures mahus ja sellega seoses hakati aktiivselt arendama roomiktraktoreid. Peamised tootjad olid:

• Bates


• Cleveland


• Electric Wheel


• Mead-Morrison


• Yuba


• Monarh

Bates 40 - kaal 5 tonni, võimsus 58 hj:

Fiati esimene buldooser

Fiat tegi 1945. aastal esimese buldooseri. Selle sahka tõsteti trossi abil.

Esimesed tänapäevased greiderid

1940-ndatel tehti USAs esimesed greiderid, millel oli kaks tagumist vedavat telge, tagaasetusega mootor ja hüdraulilise ajamiga sahk. Euroopas oli neid sel ajal veel üksikuid.

Esimesed tööstuslikud tõmmatavad suured skreeperid

1950ndatel hakati Ameerikas valmistama 25 kuupmeetriseid tõmmatavaid ehk järelveetavaid õhkrehvidega skreepereid. Näiteks Caterpillar D8 tõmbas LaPlant-Choate Carrimor skreeperit.

Esimene kahe mootoriga veok

1946. aastal lisas Euclid oma liigendveokile diiselmootori ka tagaratastele. Mõlema GM mootori võimsus oli 190 hj. Sel ajal olid mootorid oluliselt suuremad kui tänapäeval. Selle 1FFD veoki kandevõime oli 31 tonni olles maailma suurima kandevõimega veok.

Esimene kõigi vedavate ratastega greider

Esimese kõigi vedavate ja pööratavate ratastega greideri e. teehöövli ( 99-H motor grader ) tegi Aveling-Austin 1949. aastal. Selle 3,96 m laiust sahka sai hüdrauliliselt pöörata kuni vertikaalasendini ( kuni 90 kraadi ).

Esimene Saksamaa kallur

Esimese kalluri Saksamaaal ehitas Zettelmeyer 1946. aastal. See oli 2-kuupmeetrise mahutavusega eesasetusega kastiga kallur. 1950ndatel ehitati taolisi kallureid hulgaliselt.

1948. aastal tegi Hensel 2,5 kuupmeetrise ja 4 tonnise kandevõimega, 4 m pikkuse, 2,2 tonni raskuse, 30 hj võimsusega kalluri, mis saavutas kiiruseks 14 kilomeetrit tunnis.

Esimesed levinud traktorskreeperid

1946. aastast alustasid mitmed masinatootjad Tournapullide kopeerimist. Kaheteljelisi traktorskreepereid hakkasid valmistama Heil, LaPlant-Choate ja Wooldridge.

Traktorskreeperid:

Heil 2H-700

LaPlant-Choate TS-300

Wooldridge Terra-Cobra

Mehaaniline pöördkoppekskavaator

Mehaaniline pöördkoppekskavaator on pöördasetusega kopaga, mehaanilise noole ja kopa ajamiga ekskavaator. Noolt, koppa ja kopavart liigutatakse mehaaniliselt, e. trosside, kettide, hammasrataste või hammaslattide abil. Seejuures võib ekskavaatori mootor ja ajam olla erinev - auru-, elektri-, diisel-, hüdro-, pneumo- vm. Kuna mehaaniline jõuülekanne on pöördkoppekskavaatori puhul suhteliselt keeruline ja ebaefektiivne, siis mehaanilisi pöördkoppekskavaatoreid tänapäeval enam ei valmistata. Need on asendunud hüdrauliliste pöördkoppekskavaatoritega. 

Euroopa esimene üheteljeveoline traktorskreeper

1948. aastal tegi Briti masinatootja Blaw-Knox Euroopa esimese üheteljeveolise traktorskreeperi Goliath (11,5 kuupmeetrit). Sellel 19 tonnisel skreeperil oli hüdrauliline keeramismehhanism.

Allveekaevandamine

Allveekaevandamine (deep sea mining) toimub allveelaeva, allveekombaini või allveeroboti abil. See on algusjärgus, nagu kuu pealt ja planeetidelt kaevandamine, kuigi veidi enam arenenud. Merepõhjast kaevandamisel kasutatakse sarnaseid tehnoloogiaid nagu nafta ammutamise puhul (torude paigaldus). Kui masin, millega kaevandatakse, ujub vee peal, siis nimetatakse seda veealuseks kaevandamiseks.

Esimene trummelratastega traktorskreeper

1944. aastal ehitas Saksa masinatootja Lauster Euroopa esimese traktorskreeperi 14 tonnise kandevõimega ja liigendraamiga LW 72E, mis sõitis kahel trummelrattal, mille läbimõõt ja laius olid 2,4 m. Mõlema ratta sees oli 440 V elektrimootor mida toitis 145 hj Mercedese diiselgeneraator. 

Pneumovasar

Pneumovasar e. suruõhuvasar on surõhujõul töötav vasar löögi andmiseks kivimimassiivile või kivile. Pneumovasaraks nimetatakse pigem ekskavaatori noole külge kinnitatavat vasarat ja suruõhuvasaraks käes hoitavat vasarat. Kaevanduses tavaliselt käsitsi kivisöe raimamiseks kasutatavat suruõhuvasarat nimetatakse piikvasaraks. Suruõhku toodetakse kompressoriga.

Veealune kaevandamine

Veealune kaevandamine on kaevandamisviis, mille puhul maavara väljatakse masinaga, mis ujub vee peal või asub maapinnal. Veealuse ja allveekaevandamise puhul veetaset ei alandata. Veealuseks kaevandamiseks kasutatakse pinnasepumpa või ekskavaatorit.

Esimene ülipopulaarne traktorskreeper

Kuni 1948. aastani tootis LeTourneau 28000 veetavat ja 5200 traktorskreeperit nimega Tournapull. Tehti neli mudelit - A, B, C ja D. Kõik mootorid olid elektrilised. 

Tournapull Model B E-35 Carryall Scraper kaalus 22,2 tonni ja sõitis täismassiga 32 tonni 26 kilomeetrit tunnis. Tournapull oli järgnevate teiste masinatootjate traktorskreeperite prototüüp. 

Viiekümnendate mitmeotstarbelised ekskavaatorid

1950ndatel hakati tegema mitmeotstarbelisi ekskavaatoreid, mille baasmasin oli sama, kuid noolt või alusvankrit muutes sai koostada erineva ekskavaatori - draglaini, haardkoppekskavaatori või pöördkoppekskavaatori. 

Näiteks O&K L651. 46,5 tonnine 15 meetrise noolega 1,6 kuupmeetrise kopaga draglain, mis laadib Euclid TS-24 traktorskreeperit. 

Lõhkamine

Kivimit lõhatakse, mitte ei õhata ega õhita, kuna tegevuse eesmärk on kivim katki teha ehk tükkideks lõhkuda, mitte seda õhku lasta või õhuks muuta.

FEL

FEL on inglise keeles Front End Loader (sünonüüm LHD), e. frontaallaadur. Eesti keeles on see kopplaadur.

Esimene 4X4 kallur

Esimese kõigi nelja vedava rattaga kalluri Mountaineer tegi Scammell 1949. aastal. Seda hea läbivusega ja 10-tonnise kandevõimega kallurit hakati nimetama "Four by Four". Kallurite ehitamise algusaastatel oli nende kandevõime umbes 10 tonni, seda oli veidi rohkem kui järgnevatel 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel. 

Kallureid ehitasid Koehring USA-s, Åkerman Rootsis ja Aveling-Barford, E Boydell & Company (Muir-Hill), Chaseside ja Motor Rail Suurbritannias. Saksamaaal ehitas esimese kalluri Zettelmeyer 1946. aastal. 

Esimene täishüdrauliline traktorskreeper

Esimese täishüdraulilise traktorskreeperi 5SH tegi Euclid 1940. aastal. Seda keerati tagumiste rataste abil. Kuna tagumiste rataste abil keeramine oli ebapraktiline, siis jäi see ainsaks mudeliks. Hüdraulilisi ja kaheteljelisi skreeperid hakati siiski arendama. 

Esimene skreeper-buldooser

1946. aastal tegi Wagner Mixermobile traktroskreeper-buldooseri Scraper-Dozer. See masin kaalus 24 tonni, oli 12 m pikk ja suutis oma 90 kraadi keeravate rataste abil koha peal ringi keerata. Kõigi vedavate rataste abil suutis see sõita 48 km tunnis. Masinal oli 200 hj bensiinimootor, 12 edasi- ja 12 tagasikäiku. 11,5 kuupmeetrist skreeperit juhiti hüdrauliliselt. 

Puistangusild

Esimesed Ida-Saksamaa miniekskavaatorid

Saksamaa esimese miniekskavaatori eeskujule järgnesid paljud masinatootjad Lääne-Saksamaalt: Bünger, Demag, Dortmunder Union (P&H ekskavaatorite tootja), Fuchs, Gottwald, Gross, Wilhelm Hagenkamp (Wilhag), Kasper Lochner, Lohmann, Malzbender (Wittener Baggerfabrik), O&K, Nilsson&Korte ja Weserhütte.

1957. aastal ehitas Ida-Saksamaa masinaehitaja VEB Mähdrescherwerk Weimar esimese minekskavaatori Weimarloader T170. Nii nagu ka teisi taolisi ekskavaatoreid, sai seda kasutada haaratsiga ja 0,25 kuumpeetrise greiferkopaga. 

Kiirkallur 1948. aastal

1948. aastal ehitas Foden 12-käigulise, kolmeteljelise, 13-tonnise kandevõimega kalluri, mis suutis sõita kiirusega 81 kilomeetrit tunnis. Tänu kiirele sõidule saavutas see kallur väga lühikese tsükliaja ja kõrge tootlikkuse. 

Esimene teleskoopkastiga traktorskreeper

1942. aastal tegi LeTorneau 40 kuupmeetrise ja 70 tonnise kandevõimega teleskoopkastiga traktorskreeperi LeTorneau A-6 Tournapull mis oli sel ajal maailma suurim traktorskreeper. Masinat käitas kaks Cummins turbodiiselmootorit. Masina keeramiseks kasutati suruõhusidureid.

Viiekümnendate populaarsed Ameerika ekskavaatorid

1950ndatel olid Ameerikas moes ühekopalised mehaanilised ekskavaatorid, nii mehaanilised pöördkoppekskavaatorid kui ka mehaanilised pärikoppekskavaatorid. Tuntud tootjad olid Bucyrus-Erie, Harnishfeger/P&H, Link-Belt, Lorain, Manitowoc, Marion, Northwest ja Unit. 

Ratasekskavaator

Ratasekskavaator on ratasvankril (ratastel alusvanker) liikuv ekskavaator. Ratasekskavaator on liikuvam, kergem ja nõrgem kui roomikvankril ekskavaator. Veeremi järgi klassifitseerimist kasutatakse juhul, kui see on oluline - kui oluline on näiteks ekskavaatori liikumine asfaldil ja roomikekskavaator asfaldit lõhuks. Kui rõhutatakse tööoperatsiooni e. ekskaveerimist, siis kasutatakse tööorganipõhist klassifitseerimist - pöördkoppekskavaator, greiferkoppekskavaator jt. 

Euroopa suurim kallur 1948. aastal

1948. aastal ehitas Aveling-Barford Euroopa suurima kandevõimega kalluri Shuttle Dumper. See 13,6 tonnise kandevõimega kallur sõitis mõlemas suunas kiirusega 29 kilomeetrit tunnis. Mõlemad tagumised teljed olid vedavad ja iste pööratav, et mõlemas suunas oleks mugav sõita. 

Draag, dredž, pinnasepump ja paljukopaline kettekskavaator

Vee alt ammutamiseks kasutatakse masinaid, mis suudavad ammutada altpoolt oma seisu(ujuv)tasapinda. Neid masinaid nimetatakse ja on nimetatud erinevalt, erinevates keeltes ja erinevatel aegadel.

Draag on inglise keeles drag, mida kasutakse tööorgani mõistes kui ammutav tööorgan e. drag head. Kui koppa või kasti veetakse kaevanduses või karjääris vintside või traktori abil, siis nimetatakse seda masinat skreeperiks. 

Esimene legendaarne Saksamaa ratasekskavaator

1956. aastal ehitas Fuchs ratasekskavaatori Fuchs 301 Universal-Autoexcavator, mis leidis laialdast kasutamist ja järgijaid. Sellele ekskavaatorile sai lisada üle 40 tööorgani või seadme. 

Esimesed suured, kiired Saksamaa ekskavaatorid

1956. aastal tegi Menck & Hambrock mehaanilise pärikoppekskavaatori DN3, millel oli 4 kuupmeetrine kopp, kuid mille tsükliaeg oli vaid 12 sekundit. Seetõttu oli ekskavaatori tootlikkus 1000 tonni raskelteksaveeritavat kaevist tunnis. Samas nõudis kiire töö kolme juhti, kellest igaüks suutis töötada maksimumvõimsusel 20 minutit järjest.

Vee alt ammutamine

Vee alt ammutamine ammutatakse materjali juhul, kui see on ammutatav. Peamine ammutatav materjal on muda ja liiv. Ka suuretükiline materjal on ammutatav kuid sobiva masina abil. Inglise keeles on vee alt ammutamise üldnimetus dredging.

Veok

Veok on mobiilne masin, millega veetakse materjali. Mäenduses kasutatakse seda nimetust üldjuhul masina kohta, mis ei ole üheselt määratletud, levinud või klassifitseeritud. Tihti seostub see ka haagisega ja poolhaagisega masinate nimetustega.

Hüdropump

Hüdropump on pump, mis surub õli. Õlisurvet kasutatakse hüdromootorite ja hüdrosilindrite käitamiseks. Kokku moodustab see hüdroajami.

Üks suurimaid kallureid 1953. aastal

Üks suurimaid kallureid 1953. aastal oli Dart 600 kandevõimega 54 tonni (kogumassiga 110 tonni), mis hiljem suurendati 68 tonnini. Kalluril oli kolm telge ja kaks 350 hj mootorit, mõlema tagumise vedava telje jaoks üks. Esmakordselt kasutati kalluril hüdro-pneumaatilist vedrustust. Esiteljel kasutati duubelrattaid. Masina autor oli Ralph H. Kress, masin valmistati firmas Dart Dump Truck Company.

Hüdromootor

Hüdromootor on mootor, mille paneb tööle õlisurve. Õlile annab survet õlipump e. hüdropump. Hüdromootoreid kasutatakse mäemasinate operatsioonide ja seadmete käitamiseks, nii nagu elektrimootoreidki. 

Jaapani esimene kallur

1945. aastal valmistas Komatsu esimese Jaapani kalluri HD 150. Kalluri võimsus oli 200 hj, kandevõime 13,6 tonni ja kiirus 42 km/h.

Kobestatud kivimi mahumass

Kobestatud kivim võtab kivide vahelise ruumi tõttu rohkem ruumi kui kobestamata kivim. Kivim kobestatakse raimamise või purustamise abil.

Näiteks:

Kobestunud lubjakivi võtab ruumi kobestusteguri korra rohkem kui kobestamata lubjakivi e. lubjakivi massiivis. Massiimahumass on suurem kui kobestunud kivimi mahumass:

Mahumass massiivis (t/Bm3) = Mahumass kobestatult (t/Lm3) x kobestustegur e:

2,52 t/Bm3= 1,8 t/Lm3 x 1,4 m3/m3

Bm3 - Bank cubic meters (massiivi kuupmeetrid),  Lm3 - Loos cubic meters (puistekuupmeetrid, e. kobestunud materjali või kaevise kuupmeetrid).

Kivimi tihedus

Kivimi tihedus on kivimi mass ilma lõhede, pragude ja tühikuteta. Selguse otstarbel on soovitav kasutada ühikut g/cm3, et tekiks võimalus tiheduse ja mahumassi eristamiseks. Sama kivimi korral on tihedus suurem kui mahumass massiivis ja neist väiksem on kobestatud kivimi mahumass. 

Energiatootlus

Energiatootlus on tunnus mis näitab kui palju sisaldab maavara energiat maapinna pindalaühiku kohta. Kasutatakse ühikut GJ/m2. Eestis on põlevkivi aktiivse varu kriteeriumiks 35 GJ/m2 ja passiivse varu kriteerium 25-35 GJ/m2. 

• Energiatootlus

Mehaaniline masin

Mehaaniline masin on masin, mille tööorganile ja tööorgani juhthoobadele antakse jõud edasi mehaaniliselt e. keti, trossi, hammasratta, hammaslati või nukkvõlli abil. Jõud tekitatakse tavaliselt elektrimootori või diiselmootori abil, varem aurumootori abil. Paljude masinate ajamid on kombineeritud ja jõudu antakse edasi nii mehaaniliselt kui hüdrauliliselt. Klassifikatsioon sõltub tööorgani ja noole ajamist. 

Esimene kiire "bossiistmega" greider

Esimese greideri, millel oli saha kohal iste maanteeameti juhi või mõne teise ülemuse jaoks, tegi Frich 1956. aastal. Frisch 100D suutis sõita kuuenda käiguga kiirusega kuni 30 km/h.

Esimene kiire Briti buldooser

Esimese Briti kiire buldooseri VR180 tegi Vickers 1952. aastal. Selle Rolls Royce mootoriga 16 tonnise buldooseri roomikud veeresid neljal rattal mis kinnitusid vedrudele. See võimaldas teha käiguosa selleagse buldooseri jaoks ülikiireks - kuni 19 km/h. Nende buldooseritega ehitati kuulus maantee M1.

Esimesed kaksikbuldooserid

1950ndatel vajati võimsamaid buldoosereid, kuid neid mis saadaval oli. Lahendusena hakati kasutama kaksikbuldoosereid. Western Contracting pani kokku kaks Cat D8 buldooserit, moodustades 37,6 tonnise, 6,17 m laiuse saha hõlmaga kaksikbuldooseri.

Euroopa suurim buldooser 1952. aastal

1952. aastal oli Euroopa suurim buldooser Kaelble PR 125, millel oli 3,4 m laiune saha hõlm ja 150 hj mootor. See saavutas 10 m pikkuse teekonna korral tootlikkuse 180..250 kuupmeetrit tunnis.

Esimene kiire roomikfrontaalkopplaadur

Esimese kiire roomikutega frontaalkopplaaduri tegi Hough 1956. aastal. 78 hj Model 12 Payloader suutis sõita tagurpidi 21 km/h ja edaspidi 16 km/h.

Esimene kallutatava kopaga ülepeakopplaadur

Esimese kallutatava kopaga ülepeakopplaaduri tegi Schaeff Fiati roomiktraktorile 1954. aastal. Schaeff DZ3 ( 25CD ) suutis oma 0,25 kuupmeetrist koppa tühjendada nii ette (frontaallaadur) kui taha (ülepealaadur).

Bobcat minilaaduri eelkäija

1959. aastal tegi Melroe Bobcat minilaaduri eelkäija, millel oli taga paarisratas mis pööras mõlemale poole 90 kraadi ja võimaldas laaduril kohapeal pöörata.

Komatsu esimene ülepeakopplaadur

1950. aastal lisati Komatsu D50-6 ( 9t, 65 hj ) roomiktraktorile trossajamiga ülepeakopplaadur mis oli 50ndatel populaarne ehitusmasin. 

Euroopa esimene liigendkallur

Esimese Euroopa liigendkalluri tegi Kunz 1953. aastal Münchenis. 43 tonnise kogukaaluga kalluri K2 kandevõime oli 25 tonni ja MAN mootori võimsus 130 hj. 

Kivimi purustamine

Kivimi purustamine, e. kaevise purustamine on mäetööde protsess mille eesmärk on kivimi tükisuuruse vähendamine, ühtlustamine, tükikuju muutmine või valikrikastamine. Purustamiseks kasutatakse purustit või ka masinaid, mis on mitme- või eriotstarbelised. 

Esimene kõigi vedavate telgedega liigendkallur

Esimese kõigi vedavate telgedega liigendkalluri tegi BM-Volvo 1959. aastal. DKD-1520 kandevõime oli 15 tonni.

Kivimi töötlemine

Kivimi (= kaevise) töötlemine hõlmab endas protsesse, mida teostatakse kivimi veo- või müügikõlbulikuks muutmiseks. Töötlemist võib nimetada ka üheks protsessiks, kui on vaja üldistada. Tavalisemad töötlemise osad on sõelumine, purustamine, rikastamine ja pesemine.

Parim kallur 1951. aastal

LeTourneau Tournarocker E-50 loetakse 1950ndate efektiivseimaks kalluriks. See oli liigendkallur, mille vedav esiosa ("traktor") oli sama mis Tournapulli traktorskreeperil. Liigendkalluri kandevõime oli 45 tonni ja Tournapower butaanmootori võimsus 450 hj. 

Traktorekskavaator

Masinat, mis on nii laadur, ekskavaator kui ka traktor kutsutakse olenevalt vajadusest mitmeti. 

Traktorekskavaatori nimeversioonid on:

Traktor

Traktorekskavaator

Traktor-ekskavaator

Laadurekskavaator

Laadur-ekskavaator

Samal traktoril võib olla ka sahk või tööorganina hüdrovasar, puur, kraana jne. Sel juhul nimetatakse masinat samuti põhitööorgani järgi või ka baasmasina järgi.

Minimasinad

Minimasinateks nimetatakse selliseid masinaid (mäemasinaid) mida saab vedada suhteliselt lihtsalt, e. sõiduauto järelhaagisel või veoauto kastis või platvormil. Ka väikesed, keskmised ja suured masinad liigituvad olulisel määral selle järgi millega või mis tingimustel neid saab vedada. Suurtest edasi klassifitseeruvad väga suured, e. suurimad masinad, mida nimetatakse mitmeti - gigant-, super-, vmt masinateks.

Gigantmäemasinad

Gigantmäemasinad on kõige suuremad, raskemad ja võimsamad mäemasinad.

Allmaakallur

Allmaakallur on kaevanduses ehk allmaatöödel allmaavedudeks kasutatav kallur.

Kaevandusauto on halb termin. Vähesed saavad üheselt aru, mida selle all mõeldakse. Hea termin on allmaakallur ja avakaevandamise puhul karjäärikallur.