Kildagaas on kiltkivi (kilda) pooridesse kogunenud gaas. Gaasi kättesaamiseks on kaks peamist tehnoloogiat. Esimene on kilda kuumutamine ja gaasi eraldamine utmise teel, mida saaks kasutada Eestis leiduva diktüoneemakilda töötlemisel kuna tegemist on pigem argilliidiga, kui kildaga.
Kilt on senikasutatud gaasi ja nafta lähtekivim. Viimastel aastatel (alates 2008.a.) aga on USAs juurutatud uus tehnoloogia e. hüdrokaevandamisele sarnane hüdrauliline kivimi purustamine massiivis (lõhestamine, raimamine, frakkimine (hydraulic fracing, hydraulic fracturing)) gaasi vabastamise eesmärgil. Kõrgsurvepumpade abil surutakse vesi, kemikaalid ja liiv (liivapulp) puurauku ja lõhestatakse kiltkivi. Nii vabastatakse kiltkivi poorides asuv gaas. Kemikaalidena kasutatakse soola, pindaktiivseid aineid jm. Lisandina on kasutatud ka diiselkütust.
Ühte auku vee pumpamiseks vajatakse ca 200 paakauto täit vett (5000 kuupmeetrit). Pärast vee väljumist puuraugust kogutakse see basseini esmaseks puhastamiseks ja kas taaskasutamiseks puuraugus või saatmiseks puhastusseadmesse.
Gaas juhitakse puuraugu kaudu maapinnale ja kas veeldatakse (puhastatakse ja jahutatakse nii, et see muutub vedelikuks) või juhitakse gaasitorustikku. Kildagaas asub kiltkivis, mis lasub sügaval (2..5km). Puurauk suundub kiltkivikihini vertikaalselt ja kihi sees horisontaalselt. See on võimalik tänu suundpuurimise tehnoloogiale. Liiva lisamise eesmärk veele on veesurve abil tekitatud lõhede avatuna hoidmine. Liivaterad jäävad lõhedesse, hoides neid avatuna ja soodustavad gaasi eraldumist pikema aja vältel.
Kildagaas tekib, kui kilta on geoloogiliste protsesside mõjul piisavalt kuumutatud ja kildast on eraldunud naftat ja/või gaasi.
Ühest puuraugust saadakse gaasi alalt mille pindala on ca. 4..24..73 ha. Pooride osa kivimist, milles võib gaasi olla, on 5.10% (60% Barnetti maardlas, USA-s).
Enne puurimist valmistatakse ette puurimisplats, selleks kasutatakse pöördkoppekskavaatoreid, buldoosereid, liigendkallureid ja kopplaadureid.
